5. märts 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Väitekiri „Transpordiühenduse ja logistikasüsteemi interaktsioon (Saaremaa ja Hiiumaa näitel)” võimaldab hinnata transpordiühenduste osa piirkonna majandusarengus, vahendas Oma Saar.

Väär on siduda Saaremaa ja ka Hiiumaa ettevõtluse probleeme ainult parvlaevaühendusega või püsiühenduse puudumisega. „Enesepetmine on öelda, et saarte majanduskeskkonna põhimõjutaja on parvlaevaühendus,” lausus Lend. Tema sõnul kütab sillaehitamise soovi tagant parvlaevaühenduse suhteliselt madal tase. „Parandades parvlaevaühendust, kaovad probleemid, millest johtuvalt seda sillaehitust üles klopitakse,” lisas ta.

Doktoriväitekirja raames saatis Enno Lend välja küsimusteankeedi 100 tootmis- ja teenindusettevõttele ning sai tagasi 39 vastust. Transpordiühenduse kõrval mõjutab ettevõtete arengut ühetasa firmade valmidus investeerida uude tehnoloogiasse ja personali areng.

Ettevõtluse arengut mistahes regioonis või logistikasüsteemis tuleb vaadata kompleksselt. Näiteks Põlva-, ja Võrumaale on väga korralik püsiühendus, aga arenguindeksi järgi on need maakonnad nimekirja lõpuosas.

„Pinnapealne lähenemine eeldab, et sild aitab päästa kõikidest hädadest. Minu põhisõnum on see, et tegelikult ei aita. Ma ei ole mitte silla ehitamise vastu, vaid nende väärate ootuste vastu, mida sillaga seostatakse,” rääkis Lend.

Enno Lend väidab, et püsiühenduse rajamine läheb maksma vähemalt 6-8 miljardit krooni. „Paar aastat tagasi taanlaste poolt pakutud silla maksumus – 2 miljardit krooni - on nali. Taanlased tuginesid kümme aastat vanadele andmetele, aga praegu on ehitushinnad Eestis kordades tõusnud,” märkis teadlane.

„Kui silla amortisatsioon on 1,5 protsenti ja ehitusmaksumus kaheksa miljardit krooni, siis ainuüksi amortisatsiooni osa aastas on 120 miljonit. See on enam-vähem ekvivalentne dotatsiooniga pluss muud kulud,” ütles Lend. Ta lisas, et arvatavasti tuleb sillaületusmaks kõrgem kui praegu parvlaevapilet.

Doktoritöö juhendaja, Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Aare Uustalu, ütles, et Taani konsultatsioonifirma Ramboll AS projektis Saaremaa püsiühenduse finants- ja keskkonnauuringute kohta puudub püsiühenduse maksumuse kalkulatsioon ning seda asendab „laest võetud“ kolm miljardit krooni.

Sitsiilia saart Itaalia mandriga ühendav 3,7 km pikkune Messina väina sild läheks kalkulatsiooni põhjal maksma 4,6 miljardit eurot, ehk 26 korda rohkem kui ligemale kaks korda pikem Saaremaa püsiühendus. 2006.a. oktoobris loobus Itaalia valitsus Messina väina silla ehitusest parvlaevaliikluse arendamise kasuks.