9. veebruar 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Narva sild on Eesti-Vene transiidile pudelikaelaks olnud juba mitu aastat. Ning vaatamata mahtude pidevale suurenemisele, ei ole Eesti ja Venemaa uue silla vajaduse juttudest palju kaugemale jõudnud.

Eile Narvas alanud Ida-Virumaa arengukonverentsil kinnitasid Sillamäe sadama omanikud Tiit Vähi ja Andrei Katkov, et kaaluvad erasilla ehitamist. "Sobiv silla asukoht on välja valitud, projekt on olemas ja küllap saame Vene partneritega kokkuleppele ka silla värvi osas. Kui jääb vaba aega ja võimalusi, teeme erasilla ära," kinnitas Vähi.

Andrei Katkovi sõnul kasvavad Sillamäe sadama kaudu kulgeva kauba mahud pidevalt ning kavandamisel on ka konteinerterminali rajamine, mis kasvatab uue silla vajadust veelgi.

Arengukonverentsi diskussioonis "Arengud Eesti-Vene piiril" osalenud majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar märkis, et Venemaa majanduse hoogne areng on muutmas ka läbi Eesti kulgeva transiidi iseloomu ja suunda. "Kui varem liikus läbi Eesti Euroopasse peamiselt vaid Venemaa tooraine, siis nüüd, mil Venemaa turg hakkab avanema, liigub Euroopast Venemaale konteinerites ka üha enam tarbekaupu," ütles Savisaar.

Tiit Vähi sõnul on Eestil häid eeldusi kasvatada transiidimahtu Euroopa ja Hiina vahel veetavate kaupade arvelt. "Aga siingi ei pääse me mööda Venemaast, sest erinevalt laulusalmist ei käi Eesti piir vastu Hiina müüri," märkis Vähi.

Edgar Savisaare hinnangul oli suur edasiminek, et läinud suvel tegi Venemaa transpordiminister Igor Levitin visiidi Eestisse. "Moskvas talle selle eest, et ta Eestis käis, ei plaksutatud. Aga me tegime siin kokkuleppe, kuidas uue silla küsimuses edasi liikuda," märkis Savisaar, kelle sõnul ei ole praeguses pingeolukorras võimalik neid kokkuleppeid teostada.