29. jaanuar 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Intervjuu Ryanairi uute sihtkohtade direktori Benny Bergeriga.

Kui kaugel on teie läbirääkimised Eestiga?

Kui keegi väidab, et me võib-olla hakkame lendama septembris, siis on see tema unistus. See ei pruugi olla vale, sest me oleme võimelised avama lennuliine väga kiiresti, paari kuuga. Midagi väita siiski ei saa enne, kui kokkulepe on saavutatud, kuid praegu on lepe saavutamata, üksteise tingimustele on vastu tulemata.

Muidugi me räägime Eestiga, aga me arutame palju pisidetailide üle, siia lendamiseks tuleks muuta põhimõtet.

Mis on põhiline probleem, et te siia veel ei lenda?

Hind. Lätis on hind pandud sõltuvusse reisijate arvust. Mida rohkem inimesi toob firma riiki, seda madalam on hind. See on normaalne äripraktika kõigil elualadel. Kuna piletite hind Baltimaadesse on suhteliselt väike, peab ka hind olema mõistlik, et oleks huvitav seal piirkonnas äri ajada. Me ei ole huvitatud Tallinna lendamisest lihtsalt selleks, et finantseerida ebaefektiivselt töötavat ja kõrge üksiktasuga lennujaama.

Eestis on lennujaam riigi omanduses. Sellesse suhtutakse nagu maanteesse, mis on infrastruktuur, kuid lennujaamad on tänapäeval ikkagi äri. Riia lennujaam jõuab lähiaastatel viie miljoni reisijani ja kuigi üksiktasu, mis nad iga reisija pealt teenivad, on väike, on see kokku ikka väga suur number.

Kas Tallinna lennujaama erastamine võiks olukorrale kasuks tulla?

Ei, kindlasti ma ei arva nii. Tallinna lennujaam on monopol ja erakapitalile kuuluv monopol on palju hullem kui riiklik monopol. Riiklik allub vähemalt mingilgi moel avalikule huvile.

Majandusministeerium on küsinud Eesti Turismifirmade Liidult, kas peaks lubama Ryanairi Eesti turule, liit leidis, et ei peaks, sest teie kliendid ei ole tihti maksujõulised ning niigi on liiga palju poissmeeste pidusid Eestis.

No poissmehed lendavad juba praegu Eestisse.

Paljud turismiringkonnad elavad alles teises ajas. Nad ei tea veel, et äri liigub internetti. Nad käivad endiselt ülikallistel reisimessidel, trükivad paksul paberil ülikalleid reisikatalooge, nagu ei oleks viimase kolmekümne aastaga midagi muutunud.

2005. aastal teenindas Riia lennujaam 50% rohkem reisijaid kui Tallinna lennujaam. 2006 teenindasid nad juba kaks korda rohkem reisijaid, 2007 ilmselt juba kaks ja pool korda rohkem. Kuigi Eestil on Baltimaade kiireim majanduskasv, ei pruugi see nii jääda, kui naaberriike külastab mitu korda rohkem inimesi. Lennunduslik ligipääs on teatavasti väga oluline oma äri laiendavale investorile.