17. jaanuar 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

BRSi aktsionär olnud Pittsburghi ettevõte Railway Development Corporation esimees Henry Posner märkis, et Eesti raudtee tagasiost riigi poolt oli töövõit poliitikutele, kes osalesid selles müügiprotsessis. "Aktsionäridele tähendas see viiki jäämist, aga Eesti inimestele kaotust," märkis Henry Posner.

Eesti majandusminister Edgar Savisaar rääkis eelmise aasta novembris vastastikusest mittemõistmisest investorite ja poliitikute vahel. "Me ei saa nõustuda BRSi poolse privatiseerimislepingu, tariifide ja muude investeerimispõhimõtete tõlgendamisega," rääkis Savisaar tookord.

BRS-s osalust omanud Ameerika ettevõtja Ed Burkhardt ütles, et nad oleksid pidanud raudtee tagasimüügi eest rohkem raha saama.

BRSi juhtumi näitel võib öelda, et probleeme tekitab hind, mida võetakse infrastruktuuri kasutamise eest, kirjutas Financial Times. See küsimus on eluliselt tähtis just suurenevale infrastruktuuri investeerijate seltskonnale. Valitsustel on tihti õigus öelda, kui suureks kujuneb hind infrastruktuuri kasutamise eest.

Standard & Poor'si analüütik Robert Bain märkis, et investorid tihti ignoreerisid või alahindasid poliitilist riski investeerimisel infrastruktuuri. "Samas ei või ette teada, mis juhtub halvemate stsenaariumite puhul, keegi ole ju seda testinud," rääkis Bain "See, mis lepingus on kirjas ja see, mida valitsus tegelikkuses teeb, ei pruugi olla kooskõlas."

Henry Posner nentis, et võimatu on kaitsta end poliitiliselt motiveeritud otsuste eest.

Samas BRS ei ole olnud naiivne privatiseerimislepingu sõlmimisel, märkis Posner. Leping sisaldas punkti, mis nägi ette võimalike vaidluste lahendamise Stockholmi arbitraažikohtus. Sinna vaidlus lõpuks ka jõudis ning see aitas kaasa lahenduse leidmisele valitsuse ja BRSi vahel.