Antropov: Eesti sadamad ei tohiks omavahel rivaalitseda

Täna peaminister Andrus Ansipiga kohtunud
Paldiski Põhjasadama juht Robert Antropov ütles, et Eesti sadamad ei tohiks
konkureerida.

"Riik peaks ajama sellist poliitikat, et sadamad ei konkureeriks üksteisega, vaid teiste riikide omadega," kommenteeris Antropov. "Siin käivad sakslased, jaapanlased, hiinlased, nende jaoks on kõik üks Port of Estonia, 50 km ei ole nende jaoks vahemaa," tutvustas Atropov olukorda. Sadamajuhi idee, mida ta tutvustas ka peaministrile, on, et sadamad võiksid spetsialiseeruda. Paldiski Põhjasadam on sobiv konteinerite ja autode jaoks. Lõunasadamasse võiks minna puit ning metall ja Muuga kaudu nafta. Sillamäele jääks siis väetis.

"Lääne-Euroopa ja Venemaa kaubasuund on kasvanud 10%, konteinerite vedu on kasvanud 20%. Oleks hea, kui me suudaksime osagi sellest transiidist siia tuua," tutvustas Antropov olukorda Ansipile.

Ka Ansip nõustus, et hoolimata poliitilistest suhetest, ei taha üksi riik isolatsiooni jääda ja kaubamahud kasvavad. "Vaadake Venemaad, tal ei ole isegi Valgevenega häid suhteid," lisas Ansip. Kaubamahtude kasv tuleneb otseselt sellest, et riigid spetsialiseeruvad ja tööjaotus süveneb.

Ukraina president Viktor Juštšenko esitas oma Eesti visiidil idee, et Ukraina kaubad liiguksid läbi Eesti. "Esmaspäeval läheme Ukrainasse koos peaministriga visiidile, et teemat edasi arendada," tutvustas Antropov arenguplaane.

Ukrainast liiguksid puit, metall, põllumajandus tooted läbi Eesti Läne-Euroopasse, sest Ukraina on võimas põllumajandus- ja strateegiliste varude maa. Ukrainasse liiguks omakorda kvaliteetne olmekaup.

Antopovi sõnul hakkavad varsti loodetavasti kulgema konteinerid läbi Paldiski Põhjasadama Skandinaavia maadest Hiinasse Transs-Siberi kaubateel.

"Majanduslikust aspektist on igati loogiline, et kaubad liiguksid läbi Paldiski, kui praegust kulgeb kauba tee läbi Hanko ja siis tuuakse need siia, et rongile laadida Venemaale saatmiseks," tunnistas Ansip.

Antropovi sõnul ei suuda olemasolevad marsruudid rahuldada Venemaa kasvavat nõudlust. Tema sõnul on praeguse kaubavoo maht 200 000 tonni. "Kui mina Paldiskisse tulin, oli siin üks suur pommiauk, ainult kaevati, nüüd hakkab valmis saama. Edasi loodame kaubavedude mahtu suurendada kahe miljoni tonnini aastas viie aasta jooksul, sadama totaalne võimsus on neli miljonit tonni aastas," ütles Antropov. Ta lisas, et pikas perspektiivis on plaanis Paldiski Põhjasadam ja Lõunasadam ühendada.

Peamine sadama probleem, mida Antropov Ansipile kurtis on, et sadamate seadus on 10 aastat vana, mis ei võimala sadamaid arenda ja on vastuolus ehitusseadusega. "Merepõhja ehitamine on keeruline, merepõhi on maa on riigi oma samas, et ehitusluba saada peab olema maa sadama oma," kurtis Antropov.

Ansipi sõnul on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis uus seaduseelnõu liikumas ja loodetavasti läbib see kooskõlastusringi. "Merepõhja maadega on suur probleeml," ütles Ansip.

Peaministri sõnul saab riik kõige paremini sadamat aidata sadamale ligipääsu loomisega ja infrastruktuuri arendamisega. "Riigi mure on raudtee, Tallinna ümbersõit, Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu maantee, Via Baltica. Nende tee arendamine suurendab ka kaubakoguseid," ütles Ansip Antropovile. "Tallinna sadamale ei olnud raudtee ümbersõidu ehitamine majanduslikult tasuv, kuid tallinlaste jaoks on tegemist julgeolekuküsimusega, et me vastu taevast ei lendaks," lisas Ansip.

Ansipi sõnul ei tasu loota kiiret Rail Baltika arengut: "Kõige rohkem on sellest huvitatud leedukad, et luua ühendus Poolasse. Selle projekti suurim küsimärk on majanduslik tasuvus, ka kõik Euroopa Liidu rahastatud projektid peavad olema majanduslikult tasuvad."

Lisaks rääkis Ansip ajakirjanikele lustliku loo sellest, kuidas ta kord Jaapanis müügimeheks hakkas. "Olime presidendiga Jaapanis ja mina olin siis veel majandusminister. Samal ajal toimus Soomes streik ja siis sai Eesti sadamaid müütatud, nüüd on hea näha, mida tegelikult müüsin," rääkis Ansip.


Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 -0.0377477
Brasiilia reaal BRL 4,26 0
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0511169
Filipiinide peeso PHP 59,42 -0.0470968
Hiina jüaan CNY 7,70 0
Hongkongi dollar HKD 8,94 -0.0033563
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0498115
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.0285728
India ruupia INR 80,89 0
Indoneesia ruupia IDR 16098,26 0.0708031
Islandi kroon ISK 138,34 -0.0361298
Jaapani jeen JPY 124,15 -0.1367439
Kanada dollar CAD 1,51 -0.0198623
LAV rand ZAR 15,57 -0.135305
Lõuna-Korea vonn KRW 1276,76 0.0430964
Malaysia ringgit MYR 4,68 -0.0726201
Mehhiko peeso MXN 21,53 0.0055748
Norra kroon NOK 9,73 -0.0277458
Poola slott PLN 4,28 -0.0560446
Rootsi kroon SEK 10,24 -0.1092076
Rumeenia leu RON 4,68 -0.0576037
Singapuri dollar SGD 1,54 -0.0259034
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.0226116
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.0177258
Taani kroon DKK 7,46 -0.0495494
Tai baht THB 36,03 -0.3154408
Tšehhi kroon CZK 25,53 -0.0430748
Türgi liir TRY 6,09 0.27152
Ukraina grivna UAH 31,98 0
Ungari forint HUF 321,20 -0.0435676
USA dollar USD 1,14 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0
Valgevene rubla BYN 2,45 0.0081619
Vene rubla RUB 75,62 0.1149212

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019