11. jaanuar 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Telefonid helisevad. Kõik tahavad kohe kohe jutule saada,” tõdes pidevalt helistav ja ühelt kohtumiselt teisele sõitev uus raudtee juht.

Intervjuu Kaido Simmermanniga:

Kes tegi Teile ettepaneku asuda ER juhi kohale ja miks otsustasite selle vastu võtta?

Ettepaneku tegi minister. Otsustasin selle vastu võtta, et raudtee töö läheks rahulikult edasi. Meil on väga palju vaja investeerida ja meil on väga suured kaubaveomahud planeeritud uueks aastaks. Igal uuel inimesel, kes tuleb väljastpoolt juhtima, läheb vähemalt pool aastat aega sisseelamiseks, aga riik tahab juba maikuuks äriplaani ja sügiseks plaani, mis raudteest saab. Minule, kes ma olen selles sees olnud, ei tundunud see võimatu ega keeruline.

Olete paika pandud üheks aastaks?

Jah mul on veel üks aasta kehtiv leping. Teine põhjus on see, et seoses reorganiseerimisega on oodata ettevõttes kindlasti mingit muudatust. Võib tekkida kaks eraldi firmat või kaks tütarettevõtet ja ettevõtte pea. Kindlasti mingi muudatus tuleb. Sellist firmat nagu hetkel arvatavasti ei jää.

Kas nõukogu andis Teile konkreetsed ülesanded?

Hetkel on olnud vaid üks nõukogu koosolek, millel pandi paika juhatus ja juhatuse esimees ning kinnitati eelarve. Ülesannete esitamiseks on olnud aeg liiga lühike. Järgmisel korral kui nõukogu kokku tuleb esitatakse ka ülesanded.

Millised plaanid on Teil endal paika pandud?

Kuna nõukogu võttis eelarve vastu, siis selle täitmine on juba paras pähkel. Plaanime vedada 48 miljonit tonni kaupu ja investeerida infrastruktuuri 400 miljonit krooni. Need on vastandlikud ülesanded, sest selleks, et investeerida infrastruktuuri tuleb rongiliiklus peatada ja vastupidi. Kõik tuleb täpselt läbi mõelda. See on väga suur ülesanne.

Andrus Ansip on öelnud, et raudtee peab ennast ise ära majandama ja riigilt abi oodata ei ole. Kas sellega seoses võivad tõusta raudteetariifid?

Infrastruktuuri tariif tõuseb kogu aeg põhimõtteliselt, sest kulud kasvavad. Kuid kas tuleb suurem hüpe selgub äriplaanist. Selge, et väga suurt tõusu olla ei saa, sest siis kaovad ka kaubavood ära.

Majandusminister on öelnud, et raudtee riigistamine lubab ettevõttesse investeerida ka eurorahasid. Vastuväide on, et ega euroabi juurde ei tule ja need investeeringud tulevad muu (näiteks Tartu mnt) arvelt. Kuidas tegelikult asjad on?

Lisaraha Euroopa Liidust ei tule. See on seesamune raha, mida kõik jagavad. Aga selge on see, et ER on seda lihtsam taotleda, kui ta on riigi omanduses. Oleme rääkinud kontaktvõrgu kapitaalremondi ja platvormide remondi jaoks eurorahade saamiseks. Koidula piirijaama plaanime teha euroabita, sest selle taotlemiseks kulub liiga kaua aega.

Olete töötanud ERis nii enne kui ka pärast erastamist. Milline vahe on olnud riigi- ja erafirmal?

Enne erastamist väga palju finantsnumbreid ei surutud, aga eraomanikele on ettevõtte kasum olnud väga tähtis. Kuigi me olime ka varem kasumit teeninud, siis riik seda väga ei surunud.

Kas poliitilist survet on nüüd rohkem?

Nii Tallinna Sadam kui ka Eesti Energia, mis on riigi firmad, arenevad hästi. On loota, et ka ERis tehakse kõik selleks, et raudtee areneks.