Naastrehvide keelamine seisab poliitikute taga

Iga sügiseselt soe päev toob teedele ligi
kolmveerand miljonit krooni kahju, kui naastrehvidega autod asfalti pulbriks
jahvatavad. Maanteeameti katsed naastrehvid Eestis üldse keelata on jäänud
poliitilise vastuseisu taha.

Novembri alguse külmalaine tõi üle Eesti rehvitöökodadesse mitmenädalased järjekorrad ja uudise: aina enam kalduvad autojuhid eelistama lamellrehve, kirjutas Postimees.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Harri Kuusk möönab, et ka uuringud näitavad: lamellrehvide osatähtsus Eestis tasapisi kasvab.

Kuid endiselt hindab maanteeamet, et kolmveerand Eesti teedel liikuvatest autodest on varustatud naastrehvidega, ning tänavu pea poolteist kuud kestnud soojalaine ajal on autod teinud Eesti maanteedele kahju pea 30 miljonit krooni.

«See sügis on teinud väga suurt kahju,» nentis Kuusk. «Samas, ilma ei saa kunagi täpselt ennustada.» Tema sõnul ei ole naastrehve keelata maanteeameti võimuses, vaid poliitikute pädevuses.

Kaks talve tagasi maanteeameti palvel naastrehvide efekti uurinud tehnikaülikooli teedeinstituudi teadlased soovitasid Eesti riigil lühendada aega, mil on lubatud naastrehvidega sõita, ning umbes viie aasta pärast jõuda välja selleni, et naastrehvid oleks keelatud.

Selle uuringu ajal oli teada, et naaberriik Läti keelab alates 2007. aasta algusest naastrehvidega sõitmise, kuid mullu jättis Läti olukorra endiseks ning kõigis kolmes Balti riigis võib sõita naelkummidega. Lisaks on need rehvid lubatud ka Põhjamaades, mujal Euroopa Liidus neid kasutada ei lubata.

Toonase uuringu teinud Maano Koppeli sõnul on Eestis aeg, mil naastrehve kasutada tohib, liiga pikk – seitse kuud, oktoobrist aprilli lõpuni. Üks teadlaste ettepanekutest oli lubatud aega kärpida, näiteks lükata lõpptärmin mai algusest edasi aprilli keskpaika.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.5786595
Brasiilia reaal BRL 4,49 0.3124512
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.005114
Filipiinide peeso PHP 62,37 0.2749373
Hiina jüaan CNY 7,88 0.8470998
Hongkongi dollar HKD 9,14 0.0426995
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.0108271
Iisraeli seekel ILS 4,24 0.1536207
India ruupia INR 80,34 0.6124289
Indoneesia ruupia IDR 16844,53 0.529308
Islandi kroon ISK 124,02 -0.136887
Jaapani jeen JPY 130,94 -0.2893695
Kanada dollar CAD 1,54 0.665666
LAV rand ZAR 15,76 2.1289971
Lõuna-Korea vonn KRW 1321,38 0.4813505
Malaysia ringgit MYR 4,73 0.1673481
Mehhiko peeso MXN 22,17 0.8145722
Norra kroon NOK 9,57 0.7006691
Poola slott PLN 4,34 0.7639437
Rootsi kroon SEK 10,37 0.5690521
Rumeenia leu RON 4,65 0.0774243
Singapuri dollar SGD 1,59 0.4345635
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.4831461
Šveitsi frank CHF 1,16 0.0516307
Taani kroon DKK 7,45 -0.0120788
Tai baht THB 38,93 0.4938533
Tšehhi kroon CZK 25,91 0.3252284
Türgi liir TRY 5,60 0.441129
Ukraina grivna UAH 30,76 0.5377399
Ungari forint HUF 326,32 0.8062772
USA dollar USD 1,16 0.0257776
Uus-Meremaa dollar NZD 1,73 0.770938
Valgevene rubla BYN 2,32 0.6234576
Vene rubla RUB 74,00 0.9580162

Valdkonna töökuulutused