Naastrehvide keelamine seisab poliitikute taga

Iga sügiseselt soe päev toob teedele ligi
kolmveerand miljonit krooni kahju, kui naastrehvidega autod asfalti pulbriks
jahvatavad. Maanteeameti katsed naastrehvid Eestis üldse keelata on jäänud
poliitilise vastuseisu taha.

Novembri alguse külmalaine tõi üle Eesti rehvitöökodadesse mitmenädalased järjekorrad ja uudise: aina enam kalduvad autojuhid eelistama lamellrehve, kirjutas Postimees.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Harri Kuusk möönab, et ka uuringud näitavad: lamellrehvide osatähtsus Eestis tasapisi kasvab.

Kuid endiselt hindab maanteeamet, et kolmveerand Eesti teedel liikuvatest autodest on varustatud naastrehvidega, ning tänavu pea poolteist kuud kestnud soojalaine ajal on autod teinud Eesti maanteedele kahju pea 30 miljonit krooni.

«See sügis on teinud väga suurt kahju,» nentis Kuusk. «Samas, ilma ei saa kunagi täpselt ennustada.» Tema sõnul ei ole naastrehve keelata maanteeameti võimuses, vaid poliitikute pädevuses.

Kaks talve tagasi maanteeameti palvel naastrehvide efekti uurinud tehnikaülikooli teedeinstituudi teadlased soovitasid Eesti riigil lühendada aega, mil on lubatud naastrehvidega sõita, ning umbes viie aasta pärast jõuda välja selleni, et naastrehvid oleks keelatud.

Selle uuringu ajal oli teada, et naaberriik Läti keelab alates 2007. aasta algusest naastrehvidega sõitmise, kuid mullu jättis Läti olukorra endiseks ning kõigis kolmes Balti riigis võib sõita naelkummidega. Lisaks on need rehvid lubatud ka Põhjamaades, mujal Euroopa Liidus neid kasutada ei lubata.

Toonase uuringu teinud Maano Koppeli sõnul on Eestis aeg, mil naastrehve kasutada tohib, liiga pikk – seitse kuud, oktoobrist aprilli lõpuni. Üks teadlaste ettepanekutest oli lubatud aega kärpida, näiteks lükata lõpptärmin mai algusest edasi aprilli keskpaika.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.008927
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 64,90 0.149677
Hiina jüaan CNY 7,87 -0.035574
Hongkongi dollar HKD 9,70 -0.030902
Horvaatia kuna HRK 7,44 0.230414
Iisraeli seekel ILS 4,35 -1.14731
India ruupia INR 80,03 0.226056
Indoneesia ruupia IDR 16829,00 0.059456
Islandi kroon ISK 124,53 0.147165
Jaapani jeen JPY 132,23 0.242598
Kanada dollar CAD 1,56 0.066763
LAV rand ZAR 14,48 0.368755
Lõuna-Korea vonn KRW 1323,00 -0.015114
Malaysia ringgit MYR 4,83 -0.101382
Mehhiko peeso MXN 22,98 -0.094336
Norra kroon NOK 9,66 0.004557
Poola slott PLN 4,13 -0.562933
Rootsi kroon SEK 9,91 0.25492
Rubla RUB 69,94 -0.111406
Rumeenia leu RON 4,66 0.025747
Singapuri dollar SGD 1,63 0.098292
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.158335
Šveitsi frank CHF 1,15 0.160715
Taani kroon DKK 7,45 -0.013828
Tai baht THB 38,97 0.334706
Tšehhi kroon CZK 25,30 -0.114506
Türgi liir TRY 4,66 0.215044
Ukraina grivna UAH 33,64 -0.041002
Ungari forint HUF 311,06 -0.086724
USA dollar USD 1,24 0.00403
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.258482
Valgevene rubla BRL 4,01 0.062333
Valgevene rubla BYN 24256,00 -0.02473

Valdkonna töökuulutused

Logistika Pluss otsib KLIENDIHALDURIT

Logistika Pluss OÜ

21. veebruar 2018

Ball Transport otsib KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

26. veebruar 2018