Naastrehvide keelamine seisab poliitikute taga

Iga sügiseselt soe päev toob teedele ligi
kolmveerand miljonit krooni kahju, kui naastrehvidega autod asfalti pulbriks
jahvatavad. Maanteeameti katsed naastrehvid Eestis üldse keelata on jäänud
poliitilise vastuseisu taha.

Novembri alguse külmalaine tõi üle Eesti rehvitöökodadesse mitmenädalased järjekorrad ja uudise: aina enam kalduvad autojuhid eelistama lamellrehve, kirjutas Postimees.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Harri Kuusk möönab, et ka uuringud näitavad: lamellrehvide osatähtsus Eestis tasapisi kasvab.

Kuid endiselt hindab maanteeamet, et kolmveerand Eesti teedel liikuvatest autodest on varustatud naastrehvidega, ning tänavu pea poolteist kuud kestnud soojalaine ajal on autod teinud Eesti maanteedele kahju pea 30 miljonit krooni.

«See sügis on teinud väga suurt kahju,» nentis Kuusk. «Samas, ilma ei saa kunagi täpselt ennustada.» Tema sõnul ei ole naastrehve keelata maanteeameti võimuses, vaid poliitikute pädevuses.

Kaks talve tagasi maanteeameti palvel naastrehvide efekti uurinud tehnikaülikooli teedeinstituudi teadlased soovitasid Eesti riigil lühendada aega, mil on lubatud naastrehvidega sõita, ning umbes viie aasta pärast jõuda välja selleni, et naastrehvid oleks keelatud.

Selle uuringu ajal oli teada, et naaberriik Läti keelab alates 2007. aasta algusest naastrehvidega sõitmise, kuid mullu jättis Läti olukorra endiseks ning kõigis kolmes Balti riigis võib sõita naelkummidega. Lisaks on need rehvid lubatud ka Põhjamaades, mujal Euroopa Liidus neid kasutada ei lubata.

Toonase uuringu teinud Maano Koppeli sõnul on Eestis aeg, mil naastrehve kasutada tohib, liiga pikk – seitse kuud, oktoobrist aprilli lõpuni. Üks teadlaste ettepanekutest oli lubatud aega kärpida, näiteks lükata lõpptärmin mai algusest edasi aprilli keskpaika.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.0755953
Brasiilia reaal BRL 4,27 0.0351659
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.005114
Filipiinide peeso PHP 59,97 0.0533921
Hiina jüaan CNY 7,72 0.0349759
Hongkongi dollar HKD 8,92 0.0358934
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.0094298
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.0476508
India ruupia INR 80,93 0.048216
Indoneesia ruupia IDR 16165,30 0.0352112
Islandi kroon ISK 137,63 0.0072664
Jaapani jeen JPY 124,59 -0.0240732
Kanada dollar CAD 1,51 0.099318
LAV rand ZAR 15,73 0.1451573
Lõuna-Korea vonn KRW 1284,58 -0.2384188
Malaysia ringgit MYR 4,68 0.2547853
Mehhiko peeso MXN 21,78 0.0298544
Norra kroon NOK 9,73 0.0431783
Poola slott PLN 4,28 0.0256889
Rootsi kroon SEK 10,25 0.0400246
Rumeenia leu RON 4,71 0.0956267
Singapuri dollar SGD 1,54 0.0323813
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.0680812
Šveitsi frank CHF 1,13 0.070609
Taani kroon DKK 7,47 0.0120566
Tai baht THB 36,12 -0.0592183
Tšehhi kroon CZK 25,58 0.0430225
Türgi liir TRY 6,05 -0.0066136
Ukraina grivna UAH 31,80 0.0352271
Ungari forint HUF 317,29 0.0189137
USA dollar USD 1,14 0.0351989
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.1718722
Valgevene rubla BYN 2,44 0.0368535
Vene rubla RUB 75,45 0.0550356

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019