Naastrehvide keelamine seisab poliitikute taga

Iga sügiseselt soe päev toob teedele ligi
kolmveerand miljonit krooni kahju, kui naastrehvidega autod asfalti pulbriks
jahvatavad. Maanteeameti katsed naastrehvid Eestis üldse keelata on jäänud
poliitilise vastuseisu taha.

Novembri alguse külmalaine tõi üle Eesti rehvitöökodadesse mitmenädalased järjekorrad ja uudise: aina enam kalduvad autojuhid eelistama lamellrehve, kirjutas Postimees.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Harri Kuusk möönab, et ka uuringud näitavad: lamellrehvide osatähtsus Eestis tasapisi kasvab.

Kuid endiselt hindab maanteeamet, et kolmveerand Eesti teedel liikuvatest autodest on varustatud naastrehvidega, ning tänavu pea poolteist kuud kestnud soojalaine ajal on autod teinud Eesti maanteedele kahju pea 30 miljonit krooni.

«See sügis on teinud väga suurt kahju,» nentis Kuusk. «Samas, ilma ei saa kunagi täpselt ennustada.» Tema sõnul ei ole naastrehve keelata maanteeameti võimuses, vaid poliitikute pädevuses.

Kaks talve tagasi maanteeameti palvel naastrehvide efekti uurinud tehnikaülikooli teedeinstituudi teadlased soovitasid Eesti riigil lühendada aega, mil on lubatud naastrehvidega sõita, ning umbes viie aasta pärast jõuda välja selleni, et naastrehvid oleks keelatud.

Selle uuringu ajal oli teada, et naaberriik Läti keelab alates 2007. aasta algusest naastrehvidega sõitmise, kuid mullu jättis Läti olukorra endiseks ning kõigis kolmes Balti riigis võib sõita naelkummidega. Lisaks on need rehvid lubatud ka Põhjamaades, mujal Euroopa Liidus neid kasutada ei lubata.

Toonase uuringu teinud Maano Koppeli sõnul on Eestis aeg, mil naastrehve kasutada tohib, liiga pikk – seitse kuud, oktoobrist aprilli lõpuni. Üks teadlaste ettepanekutest oli lubatud aega kärpida, näiteks lükata lõpptärmin mai algusest edasi aprilli keskpaika.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,51 0.196779
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,67 -0.53447
Hiina jüaan CNY 7,80 -0.528027
Hongkongi dollar HKD 9,19 -0.585136
Horvaatia kuna HRK 7,50 -0.074582
Iisraeli seekel ILS 4,11 -0.471743
India ruupia INR 76,63 -0.565781
Indoneesia ruupia IDR 15926,00 -0.648783
Islandi kroon ISK 124,22 -0.280957
Jaapani jeen JPY 133,74 0.247367
Kanada dollar CAD 1,49 0.523075
LAV rand ZAR 16,08 0.571099
Lõuna-Korea vonn KRW 1333,60 -0.246839
Malaysia ringgit MYR 4,98 -0.541469
Mehhiko peeso MXN 22,37 0.387231
Norra kroon NOK 9,41 0.071805
Poola slott PLN 4,24 0.004722
Rootsi kroon SEK 9,62 -0.153953
Rubla RUB 67,72 -0.223954
Rumeenia leu RON 4,60 0.021746
Singapuri dollar SGD 1,60 -0.273648
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.737376
Šveitsi frank CHF 1,16 0.245409
Taani kroon DKK 7,44 -0.020823
Tai baht THB 39,06 -0.484076
Tšehhi kroon CZK 25,67 -0.18661
Türgi liir TRY 4,32 0.013875
Ukraina grivna UAH 31,39 -0.499579
Ungari forint HUF 307,95 0.055234
USA dollar USD 1,18 -0.568627
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.307706
Valgevene rubla BRL 3,76 0.189136
Valgevene rubla BYN 23207,00 -0.10761

Valdkonna töökuulutused

TRANSIIDIKESKUSE AS otsib KOMMERTSDIREKTORIT

Transiidikeskuse AS

20. november 2017