Naastrehvide keelamine seisab poliitikute taga

Iga sügiseselt soe päev toob teedele ligi
kolmveerand miljonit krooni kahju, kui naastrehvidega autod asfalti pulbriks
jahvatavad. Maanteeameti katsed naastrehvid Eestis üldse keelata on jäänud
poliitilise vastuseisu taha.

Novembri alguse külmalaine tõi üle Eesti rehvitöökodadesse mitmenädalased järjekorrad ja uudise: aina enam kalduvad autojuhid eelistama lamellrehve, kirjutas Postimees.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Harri Kuusk möönab, et ka uuringud näitavad: lamellrehvide osatähtsus Eestis tasapisi kasvab.

Kuid endiselt hindab maanteeamet, et kolmveerand Eesti teedel liikuvatest autodest on varustatud naastrehvidega, ning tänavu pea poolteist kuud kestnud soojalaine ajal on autod teinud Eesti maanteedele kahju pea 30 miljonit krooni.

«See sügis on teinud väga suurt kahju,» nentis Kuusk. «Samas, ilma ei saa kunagi täpselt ennustada.» Tema sõnul ei ole naastrehve keelata maanteeameti võimuses, vaid poliitikute pädevuses.

Kaks talve tagasi maanteeameti palvel naastrehvide efekti uurinud tehnikaülikooli teedeinstituudi teadlased soovitasid Eesti riigil lühendada aega, mil on lubatud naastrehvidega sõita, ning umbes viie aasta pärast jõuda välja selleni, et naastrehvid oleks keelatud.

Selle uuringu ajal oli teada, et naaberriik Läti keelab alates 2007. aasta algusest naastrehvidega sõitmise, kuid mullu jättis Läti olukorra endiseks ning kõigis kolmes Balti riigis võib sõita naelkummidega. Lisaks on need rehvid lubatud ka Põhjamaades, mujal Euroopa Liidus neid kasutada ei lubata.

Toonase uuringu teinud Maano Koppeli sõnul on Eestis aeg, mil naastrehve kasutada tohib, liiga pikk – seitse kuud, oktoobrist aprilli lõpuni. Üks teadlaste ettepanekutest oli lubatud aega kärpida, näiteks lükata lõpptärmin mai algusest edasi aprilli keskpaika.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 -0.146716
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,33 -0.156512
Hiina jüaan CNY 7,79 -0.029507
Hongkongi dollar HKD 9,20 0.10339
Horvaatia kuna HRK 7,55 0.070232
Iisraeli seekel ILS 4,15 -0.002409
India ruupia INR 75,81 -0.150808
Indoneesia ruupia IDR 15956,00 0.031345
Islandi kroon ISK 123,08 -0.000812
Jaapani jeen JPY 133,81 0.164689
Kanada dollar CAD 1,51 0.036356
LAV rand ZAR 16,07 -0.017417
Lõuna-Korea vonn KRW 1285,50 0.01556
Malaysia ringgit MYR 4,81 -0.143325
Mehhiko peeso MXN 22,31 0.196227
Norra kroon NOK 9,78 0.172256
Poola slott PLN 4,20 -0.016671
Rootsi kroon SEK 9,95 0.102185
Rubla RUB 69,70 0.155201
Rumeenia leu RON 4,63 0.002158
Singapuri dollar SGD 1,59 -0.012561
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.059112
Šveitsi frank CHF 1,17 -0.01369
Taani kroon DKK 7,44 0.004165
Tai baht THB 38,43 0.104193
Tšehhi kroon CZK 25,56 -0.019561
Türgi liir TRY 4,52 -0.024355
Ukraina grivna UAH 32,05 0.051813
Ungari forint HUF 313,71 -0.076445
USA dollar USD 1,18 0.051813
Uus-Meremaa dollar NZD 1,71 -0.701672
Valgevene rubla BRL 3,88 0.051603
Valgevene rubla BYN 23910,00 0.0544

Valdkonna töökuulutused

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Itella Estonia otsib PAKIVEOTEENUSTE OSAKONNA DIREKTORIT

Itella Estonia OÜ

17. detsember 2017