22. november 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Olid ajad, kus ma olin Balti riikide julgeolekuolukorra pärast rohkem mures kui ma täna olen," ütles Bildt täna pärast Eesti välisministriga toimunud kohtumist antud pressikonverentsil. "Ma olen ära kuulanud ka kõik vastupidised arvamused, kuid seni ei ole need mind veennud," ütles Bildt, mööndes siiski, et kaaluda tuleb projektiga seotud kõiki küsimusi.

Gaasitorust kõneldes rõhutas Bildt eelkõige projekti keskkonnaaspekte. "Mis me saame teha ja mis on meie kohustus, on uurida projekti vastavust keskkonnakriteeriumidele, et see järgiks kõiki rahvusvahelisi merendusega seotud seadusi," ütles Bildt.

Samuti on teada, et piirkonnas toimunud sõdadest on jäänud merepõhja miine ja ohtlikke kemikaale. "Küllap pädevad instantsid olukorrale õige hinnangu annavad," ütles Bildt.

Gaasitoru ehitatakse rahvusvahelistesse vetesse, kuid see läbib ka Soome, Taani ja Rootsi majandustsooni.

Torujuhtme projekt ja Gotlandi juurde rajatav platvorm on siiski Rootsis tekitanud muret riigi julgeoleku pärast, sest Venemaa ja Saksamaa huvid tulevad Rootsi piirile väga lähedale. "See tähendab ju Venemaa jaoks väga eluliste huvide edendamist Läänemeres. See on avalik saladus, et torujuhet võib kasutada ka platvormina info hankimiseks," ütles läinud nädalal Rootsi kaitseminister Mikael Odenberg (keskerakond).

Sama meelt on Rootsi sotsiaaldemokraadid. "Juba täna kasutab Venemaa seda liiki rajatisi info kogumiseks teiste riikide kohta ning gaasitoruga Rootsi majandustsoonis on neil võimalus avastada Rootsi salajast kaitseinfot," kirjutas sotsiaaldemokraatide esindaja kaitseküsimustes Ulrica Messing hiljuti Rootsi päevalehe Dagens Nyheter arvamusküljel.