1. november 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Piletita sõitmine ühissõidukis ei ole karistusõigusliku sanktsiooni kaasatoomiseks piisavalt ohtlik ja avalikkuse huve kahjustav rikkumine," leiavad eelnõu autorid. Selge pole aga see, kas uue korra jõustumisel sõiduvargad rahaliselt võidavad või kaotavad.

Eelnõu järgi tohivad vedajad – bussi-, trammi- ja laevafirmad – küsida vahelejäänud inimestelt leppetrahvi piirmäära ulatuses, mis jääb majandusministri, maavanema või kohaliku volikogu kehtestada (sõltuvalt sellest, kas tegu on üleriigilise, maakonna- või linnasisese sõitjateveoga).

Trahvisumma maksimum ei tohi olla "ebamõistlikult suur". Ühistranspordiseadus lubab praegu karistada bussi- ja rongijäneseid kuni 600kroonise trahviga.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Kaupo Paali sõnul lihtsustab väärteomenetluse asendamine eraõigusliku leppetrahviga oluliselt piletita sõitjalt trahvi sissenõudmist.

Tallinn on sõlminud pealinna jäneste tabamiseks lepingu kontserniga Falck. Firma avalike suhete juhi Andres Lemberi sõnul teeb Falck kuus umbes 4000 trahviotsust, millest umbes pooled jäävad kohtutäiturite lahendada.