24. oktoober 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1945. aastal algselt varulennuväljaks rajatud Ämari lennuvälja hoovõturaja kogupikkus on praegu 2450 meetrit, rekonstrueeritud rada oleks 300 meetri võrra pikem. Detailplaneeringu eesmärk on muuta Ämari lennuväli lähiaastatel nõuetele vastavaks lennuväljaks, mida on võimalik kasutada riigikaitseks. Detailplaneering kehtestatakse takistuste mitteilmnemisel 2007. a sügisel.

Lennuvälja rekonstrueerimise planeeringu keskkonnamõjude hindamisele eelmisel nädalal oli Ämari lennubaasi tulnud hulk kohalikke elanikke, kelle igapäevaelu lennuvälja uuendamine ja eeldatavalt tihedam lennuliiklus mõjutama hakkab.

Ämari lennu-baasi ala piirneb kolme - Vasalemma, Keila ja Padise - vallaga. Keskkonnamõju hindab firma Hendrikson ja Co, kelle juhatuse esimehe Heikki Kalle sõnul osutub suurimaks probleemiks lennuväljalt kostev müra, mis jõuab kõigisse kolme eespool nimetatud omavalitsuse aladele. Keskkonnamõju hindamise muudab aga Kalle hinnangul väga keeruliseks Ämari lennuvälja suur territoorium.

Hendrikson ja Co müraeksperdi Veiko Kärbla ütles, et seaduses lubatud müratase on elurajoonides maksimaalselt 65 detsibelli, sel-lesse mürapiiri peaksid jääma kõik lennuvälja läheduses asuvad elumajad. Esialgne mürajoon, mis eraldab lubatust kõrgema müratasemega ala lubatu piiridesse jäävast, on keskkonnamõjude uurijad ka juba välja arvutanud ning lähedasi elamuid liigne müra nende ennustuste kohaselt ei häiri.

Kui aga müratase peaks tõusma inimeste elukeskkonnas üle lubatud normi, võetakse kasutusele leevendavad meetmed. Sellisteks meetmeteks on näiteks lennuliikluse piiramine või ümbersuunamine ning elamutele heliisolatsiooni rajamine.

Tsiviillennuväli jääb Tallinnasse Lennuvälja asukoha muutmine läheks ääretult kalliks ja lennuameti esindaja Aleksander Dintšenko arvates ei ole ükski poliitiline partei nõus niivõrd kulukat projekti ellu kutsuma ja idee plussid ei ole piisavalt veenvad, et lennujaama Tallinnast väljakolimist arutada. Ei ole kindel, kas üldse ja kui siis, millal tsiviillennujaam Ämarisse kolib. Detailplaneering jätab igaks juhuks vabaks hoovõturajast põhja poole jääva ala.