(Sisuturundus) TKTK suursündmusel arutleti logistika tuleviku üle

Tallinna Tehnikakõrgkooli kolmanda kursuse tudengite kevadisel Logistikaseminaril esinesid logistikavaldkonna silmapaistvad tegijad. Seminaril osales ligi 300 külastajat.

Seminari peaesineja oli Siim Kallas, kes arutles transpordisektori tuleviku üle teemal, sisenemisest uutele turgudele rääkis Karli Lambot ja ühtse piletisüsteemi võimalustest Dago Antov. Ardi Ratassepp tutvustas lähemalt e-kaubanduse arengut logistikasektoris ning Glen Pilvre kõneles droonide võimalustest logistikas. Lisaks esines Jüri Suursoo sõnavõtuga CTU koodeksist ning laevanduslogistikale heitis pilgu Andres Kruusimaa. Päev lõpetati diskussioonipaneeliga „Tallinn-Helsingi tunnel – mida võita, mida kaotada?”.

Esinemiste kõrval pakkus seminaripäev võimalusi partnerlussuhete loomiseks, kus tudengitele pakkusid töövõimalusi Ace Logistics, DPD Eesti AS, Balti Logistika, Arco Transport, Lux Express, Itella Logistics ning Omniva. Populaarseteks osutusid firmade poolt väljapandud “minimessid”, kus said kõik huvilised lähemalt tutvuda ettevõtete tegemistega.

Siim Kallas: logistikavaldkonda arengut takuistab vastuseis erakapitalile
Euroopa Liidu endine asepresident ning transpordivolinik Siim Kallas esines seminaril ettekandega „Kas piirangutel on piire?“, öeldes, et nii Euroopa kui ka maailma majanduslikku arengut takistavad olulisel määral logistikavaldkonnas olevad poliitilised piiranud, millest üks olulisemaid on vastuseis erakapitalile. Ta märkis, et peamine takistus on rahvuslik killustatus, samuti riikidevahelised erimeelsused ning protektsionistlikud lähenemised, mis segavad logistika sujuvat korraldamist nii maailmas kui ka Euroopa sees. Kuna logistika on valdkond, mis annab Euroopas tööd seitsmele miljonile inimesele ning logistika kulu moodustab kaubahinnast kuni 15%, tuleb piirangutest majanduse hoogustamiseks vabaneda.
Kallase sõnul on Euroopas suureks piiranguks arenemisel digituru puudumine, millele seisavad vastu ka väga suured ettevõtted, näiteks telekommunikatsioonifirmad. Teine näide poliitilistest piirangutest on raudtee.
„Väga oluline on, et sotsiaalne dialoog peab saama reaalse sisu,” ütles Siim Kallas. „See, et Pariisi metrootöötajate streigi ajal ei saa 10 miljonit inimest ühe päeva jooksul tööle sõita ja kogu majandus riigi pealinnas seisab, ei ole õige. Töötajate huvidega tuleb kindlasti arvestada, aga minimaalne teenuse tase peab olema reguleeritud. Ühe sektori rahulolematuse mõju ei saa olla riigile halvav.”

Karli Lambot: ettevõtte kasv ei tohi olla liiga kiire
„Ettevõtte laienemine teistesse riikidesse peab toimuma vaikselt ja rahulikult,“ andis 23 aastat logistikavaldkonnas tegutsenud ACE Logistics Estonia AS nõukogu liige Karli Lambot nõu logistikaseminaril osalenutele.

Ta tõi näiteks viies riigis tegutseva ACE Logisticsi laienemise, mis on olnud väga edukas. „Igal pool, kus oleme tegevust alustanud, oleme suutnud 2-3 tegevusaastaga hakata raha teenima. Mida teeme asja õnnestumiseks? Põhiline on see, et suudame liikuda väikeste sammudega.“

Lambot nentis, et jah, teistesse riikidesse laienemine on keerukas, kuna seal on teine keel, majandus, ajalugu ning tavad, ent samas ei peagi kõik kohe lihtsalt minema. „Usun, et kuigi oleme väikesest geograafilisest piirkonnast ja oma ajalooga, on meie kõigi geneetiline kood siiski üks ning sageli ületähtsustatakse rahvuslikke nüansse. Jah, meie erinevusi tuleb arvesse võtta, aga samas on oluline, et ühe eesmärgi nimel töötavate inimeste põhiarusaamad väärtustest oleksid samad.“

Olles juba üle 20 väljaspool Eestit firmasid loonud, on muu maailma suhtumine eestlastesse Lamboti sõnul palju muutunud ning muu Euroopaga ühtlustunud. „Me ei ole teistest nii palju erinevad, kui ise arvame! Ja see erinevus väheneb koguaeg. Kuigi välisturgudele minnes on keskkond ja rahvuslik kultuur erinev, saame õigetele detailidele keskendudes väga hästi hakkama.“

Dago Antov: ühtset piletisüsteemi pärsib vaid meie endi piiratud mõtlemine
Logistikaseminaril teemaga „Ühtne piletisüsteem – kas see on võimalik?“ esinenud TTÜ Ehitusteaduskonna Logistikainstituudi transpordiplaneerimise õppetooli professor Dago Antov leiab, et korraliku ühtse piletisüsteemi loomist pärsib vaid meie enda piiratud mõtlemine.

Ühtne piletisüsteem, mis liidaks linna- ja maakonnatranspordi ning bussid rongidega, oleks Antovi sõnul reisijate jaoks mugav ja lihtne lahendus. „Näiteks Šveitsis töötab ühtne piletisüsteem ehk enamik transpordiliike on liidetud ühte süsteemi,“ tõi ta seminaril näite, lisades, et see on moodus muuta ühistransporti atraktiivsemaks ja populaarsemaks.

„Me ju tegelikult kõik maksumaksjana toetame ühistransporti ning lihtne ühtne piletisüsteem tõstaks teenuse kvaliteeti ning vastaks tarbijate huvidele. Suurem reisijate arv vastaks jälle vedajate huvidele ning see omakorda riigi huvidele, kus ollakse transpordivõimaluste väljaehitamise palju vaeva näinud,“ selgitas Antov.
Parima lahenduse loomiseks on aga piletimüügisüsteemides vajalik statistika kogumine, et teada, mis transpordiliigid, millistel liinidel, millistel kellaaegadel ning millises suunas on kõige nõutavamad. Kahjuks on aga hetkel nii, et kui üks inimene sõidab Laagrist Tallinna kesklinna, sealt bussijaama, edasi Tartusse ning seal omakorda teise linna otsa, kasutaks tänase süsteemi juures ta nelja erinevat piletit, olles statistika tähendab üles neli erinevat inimest. „Esiteks oleks mul reisijana mugavam sõita ühispiletiga, teiseks oleks teenuse pakkujatel lihtsam luua logistilist plaani. Täna aga jääb asi selle teha, et ühise sõiduplaani loomine pole probleem, küll aga piletiraha jagamise erinevate teenusepakkujate vahel.“

Antov lisas, et tegelikkuses on ühissõiduki kasutamisel on palju häid aspekte ning uued trammid ja rongid kaasa uue kvaliteedi ning kiiruse, kuid tarbija jaoks on oluline mugav sõiduõiguse soetamine ehk maksta teatud summa korraga ühte kohta. Samalaadne süsteem toimib lennukite puhul: kuigi lendate sihtkohta erinevate firmade lennukitega, maksate siiski ühe summa ühte kohta. Kuidas nemad raha jagavad?

Ardi Ratassepp: Eestis on e-kaubandusel suur kasvupotentsiaal
Omniva logistikadivisjoni juht Ardi Ratassepp ütles oma sõnavõtus “E-kaubanduse areng – väljakutse logistikasektorile“, et kuigi kogu maailmas kasvab e-kaubandus iga aastaga tugevalt, on Eestis selles vallas veel palju potentsiaali.

„E-kaubandus areneb iga päevaga, seades logistikaettevõtetele mitmeid lahendusi vajavaid küsimusi: kas olla ise kauba vahelao hoidja, keda valida partneriks, kuidas ja kes tegeleks tollimisega? Samal ajal tarbijat ei huvita muu, kui saada kätte oma kaup õigel ajal ning vältida halbu üllatusi,“ rääkis Ratassepp, lisades, et täna loodab tarbija saada vaid ühe kontakti alt mitme osapoole teenust: „Kuna koduelektroonika, mööbel jms ei mahu pakiautomaati, oodatakse paindlikku tarnet otse koju. Sellega kaasnevad aga lisateenused: transport tuppa, elektroonika ühendamine elektriga ning vana toote ära viimine. Kas need on transpordifirma mured?“

Kuna e-kaubanduse maht kasvab iga päevaga, ei ole enam mõeldav pakisaatmiseks kulleriga leppida kliendiga telefonitsi kokku, millal kuller saabub. See peab olema lahendatud homseid IT-lahendusi kasutades. „Elu näitab, et klient tahab kaupa kohe, kui tal seda vaja on, pikemalt ette planeerimata. Internetiostud tehakse sageli hetkeemotsioonist ning kui ükskord ei saada kaupa õigel ajal kätte, siis rohkem see klient sellest e-poest oste ei soorita. Samas muutub e-kaubandus ka Eesti ettevõtete jaoks iga päevaga globaalsemaks ehk kui täna oma meie logistikaettevõtete kliendid enamjaolt kodumaalt, siis tulevikus on meil kliendid üle maailma.“

Seejuures pole Ratassepa sõnul mitte küsimuseks globaalsus ja mahtude kasv, vaid see, kuidas Eesti ettevõttena sellele mahule ligi pääseda.

Glen Pilvre- „Droonide tänapäev ja tulevikuvõimalused“
Tehnikaekspert Glen Pilvre andis ülevaate teemal “Droonide tänapäev ja tulevikuvõimalused“, nentides, et inimesed, kes droone enda kasuks tööle ei pane, vaevlevad bürokraatia küüsis, sest pahalased kasutavad droone juba ammu. Täna saab aga droone ehitada väga turvaliselt, nii et need ei lenda keelatud lennualadele ning üle piiri.

„Logistikaäris saab droone kasutada mitut moodi: näiteks linnaaladel ja maapiirkondades, kus puuduvad teed,“ sõnas Pilvre. „Enamik maailma inimestest elab linna ja linnastumine jätkub suure hooga. Seoses sellega ei mahu transpordivahendid enam linna, mis kasvatab ühelt poolt transpordihindu ja teisalt e-kaubanduse osakaalu. Hiinas on iga viimase aastaga kasvanud e-kaubanduse maht 120%. Väljapääs oleks droonid: väljaspool linnasid võiksid olla laokeskused, kus komplekteeritakse pakke ning saadetaks kuni paarikilosed pakid teele drooniga. Kliendi GPS-i signaaliga telefoniga ühendatud süsteem saad mobiiltelefonilt info, kuhu täpselt on tarvis pakk tuua.“

Kui linnades selliseid süsteeme veel ei kasutata, siis maapiirkondades on droonid palju käegakatsutavamad: juba mitmed aastad tagasi on alustatud ägedaid projekte näiteks Aafrikas ja mujal, kus 85% aastast on teed läbitamatud. Droonide jaoks saaks kasutada postivõrgustiku, kus droon saaks end vahepeal laadida ning seejärel väga odavalt ja kiirelt näiteks meditsiinitarbed kliendini viia. Sellise lahenduse maksumus tuleb tunduvalt odavam kui teedeehitus.
„Droonitransport tuleks Eestis kiiremas korras ära teha, sest muidu teeb selle ära keegi teine,“ avaldas Pilvre arvamust.

Asko Talu: muutustes tuleb õppida nägema võimalusi, mitte takistusi
„Ainus asi, mis ei muutu, on see, et kõik muutub. Muutustele ei ole vaja vastu seista, sest sel juhul seisad vastu elule,“ tõdes mentor Asko Talu seminaril oma ettekandes „Kuidas kohaneda muutustega“, lisades, et muutustes tuleb näha võimalust, mitte takistust, sest probleemidele keskendudes väestame neid ise.
„Tooted ja teenused võivad olla vägevad, aga ikkagi inimesed on need, kes kõik protsessid käima lükkavad. Kõik muutused toimuvad läbi suhete – üksi on raske suuri asju korda saata, loomisprotsess käib läbi suhete,“ rääkis Talu, kelle jaoks on maailmas kaks motivaatorit: hirm ja huvi, millest lähtuvalt muutustele vastu astutakse.

Samas kui elu pakub rahuldust, on tema sõnul täiesti normaalne jääda pidama samale tasemele. „Kui aga tunneme, et tahaks elult midagi enamat, tuleks mõelda, mida saab muuta ja kuidas areneda. Kui juhi jaoks on tähendus paigas ning püstitatud eesmärk on juhi jaoks tähendusrikas, suudab ta selle anda edasi ka oma alluvatele.“

Teemal „CTU koodeks - uute reeglitega positiivse muutuseni“ võttis seminaril sõna Tallinna Tehnikakõrgkooli pikaajaline lektor, üks Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni asutajaliigetest Jüri Suursoo ning laevanduses toimuvale logistikale heitis pilgu aluse Baltic Queeni 2. tüürimees Andres Kruusimaa. Lisaks toimus ka paneeldiskussioon „Tallinn-Helsingi tunnel – mida võita, mida kaotada?“, kus arutleti tunneli potentsiaalse mõju üle reisijateveole, maanteevedajatele ja ladustamisteenuste pakkujatele nii siin- kui sealpool lahte. Paneelil osalesid Kaarel Kose, Hannes Saarpuu, Enno Reinsalu ja Tõnis Hintsov.

 

Galerii

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,54 -0.827011
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,36 -0.456153
Hiina jüaan CNY 7,78 -0.639707
Hongkongi dollar HKD 9,19 -0.439712
Horvaatia kuna HRK 7,55 0
Iisraeli seekel ILS 4,15 -0.527805
India ruupia INR 75,76 -0.603365
Indoneesia ruupia IDR 15987,00 -0.541246
Islandi kroon ISK 123,77 -0.020195
Jaapani jeen JPY 132,28 -0.64596
Kanada dollar CAD 1,51 -0.601567
LAV rand ZAR 15,90 -0.17014
Lõuna-Korea vonn KRW 1280,70 -0.085816
Malaysia ringgit MYR 4,81 -0.543837
Mehhiko peeso MXN 22,51 0.071578
Norra kroon NOK 9,77 -0.722296
Poola slott PLN 4,22 0.139889
Rootsi kroon SEK 9,94 -0.065361
Rubla RUB 69,27 -0.06925
Rumeenia leu RON 4,63 -0.004318
Singapuri dollar SGD 1,58 -0.514719
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.515159
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.060925
Taani kroon DKK 7,44 0.013837
Tai baht THB 38,29 -0.467897
Tšehhi kroon CZK 25,70 0.151975
Türgi liir TRY 4,58 1.494059
Ukraina grivna UAH 32,39 0.013585
Ungari forint HUF 314,31 -0.089004
USA dollar USD 1,18 -0.441404
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.068263
Valgevene rubla BRL 3,94 0.477479
Valgevene rubla BYN 23898,00 -0.495482

Valdkonna töökuulutused

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Itella Estonia otsib PAKIVEOTEENUSTE OSAKONNA DIREKTORIT

Itella Estonia OÜ

17. detsember 2017