Online-intervjuu: Kui palju kasvatab Logistikaklaster Eesti väliskaubandust?

Klastri tulud ja kulud on tasakaalus ning vastavad eelarvele. Aruanded esitatakse iga kvartali lõpus EAS-ile ja klastripartneritele.

Põhimõtteliselt on klastriga liitumine võimalik, kuid arvestada tuleb käimasoleva projekti lõppemisega 2012.a. lõpus. Liitumistingimused ja liikmemaksud on samad juba klastrisse kuuluvatele partneritele.

Eesti Logistikaklaster on klastrisse kuuluvate partnerite koostöövorm, mille peamiseks eesmärgiks on Eesti efektiivse ning konkurentsivõimelise logistikasüsteemi ja meie unikaalse majanduskeskkonna tuntuse kasvatamine maailmas. Klastri tegevuse tulemuste peamiseks sooritusnäitajaks on partnerfirmade ekspordikäibe kasv. Viie aasta sihiks on seatud vähemalt +30%. Kokku on klastril peamisest eesmärgist tulenevalt viis tegevuskava, mis keskenduvad ühisturundusele, tootmisvõimsuste jagamisele ja tootearendusele, kommunikatsiooni korraldamisele, ühise infosüsteemi arendamisele ja logistikaharidusele. Detailsema ülevaate klastri eesmärkidest ning tegevustest nende saavutamiseks saate meie kodulehelt www.transit.ee/logistikaklaster

Urmas Kõiv lahkus pärast klastri töö käivitamist oma ametikohalt, et keskenduda uute projektide genereerimisele ja mitmete olemasolevate lõpetamisele. Urmas tegi klastrijuhina ära tänuväärse töö projekti käivitamisel ja arendamisel ning kogus kokku projektimeeskonna, kes hakkas täitma eesmärke, mis üheskoos said paika pandud.

Kuni Euroopa Regionaalarengu Fondi uue rahastamisperioodi alguseni 2014.a. jätkatakse vajalike tegevustega projektipõhiselt ja partnerite omafinantseeringu toel. Täpsem plaan saab paika 2012 teisel poolaastal.

Meie kutsel on juba eelmise aasta sügisel Eestit külastanud potentsiaalsed partnerid Kanadast ja Kasahstanist. Hetkel on suur huvi Eesti vastu Soome ettevõtjate poolt. Sellest tulenevalt kavandame alanud aasta jooksul vähemalt kahte vastuvõtuüritust Soome äridelegatsioonidele. Esimene neist toimub juba 10. veebruaril. Ettevalmistamisel on Vene äridelegatsiooni vastuvõtt ja Venemaal tegutsevate Jaapani ettevõtete vastuvõtt. Läbirääkimised käivad ka Hiina, Vietnami, Taiwani ning Singapuri vastuvõttude korraldamiseks Eestis. Oluline tegevus saab olema transiidikonverentsi TRANSESTONIA 2012 kaaskorraldamine, kus kutsume Eesti võimalustega tutvuma meist itta jäävatest turgudest huvituvate maailma juhtivate toiduainekontsernide ning kaubandusettevõtete esindajad.

Tegemist on mitmeid huvisid liitva projektiga. Kõige olulisem neist on, et veerandile klastripartneritest kuulub kokku enam kui 1000 hektarit tööstuskinnisvara sadamate vabatsoonides ning Eesti erinevates tööstus- ja logistikaparkides. Lisaks toob iga uus tööstusettevõte endaga kaasa nii tooraine kui valmistoodangu vood ja ladustamisvajadused, mis on huvipakkuvad kõikidele Eesti logistikafirmadele. Uued tööstusettevõtted kasvatavad Eesti eksporti ja loovad uusi töökohti. Soomele oleme rõhu pannud ka seetõttu, et suurem osa Eestis tegutsevatest välisfirmadest kuulub soomlastele ning Soome on Eesti jaoks suuruselt teine välisinvestor. Eesti asukoht, majanduskeskkond, taristu ja pakutavate tugiteenuste süsteem soosivad Soome ettevõtete lisandumist siia.

Meie infrastruktuuri arendamine loob Eesti logistikavaldkonnale uusi võimalusi selles valdkonnas osalemiseks. Rail Baltical kui Tallinna Kesk-Euroopaga ühendaval raudteekoridoril on tulevikus üha kasvav mõte.

Mis puudutab Eesti transiidi tulevikku, siis selles osas on klaster seisukohal, et Eesti peab keskenduma maksimaalse lisandväärtuse loomisele kauba väärtusahelas. See tähendab, et lihtsalt läbiveo ja ladustamise asemel tuleb osutada keerulisi ja suhteliselt suuri investeeringuid eeldavaid lisandväärtustavaid teenuseid. Eeskujuks on meile siinkohal Vopak E.O.S.-i ärimudel, tänu millele on Eesti kujunenud maailmamastaabis oluliseks naftasaaduste jaotuskeskuseks. Tänu Vopak E.O.S.-i pakutavatele ainulaadsetele teenustele saabuvad kaubad Muugale mitte ainult mööda raudteed, vaid ka tankeritega nii Murmanskist kui Mustalt merelt. Sama mudelit tuleb laiendada uutele perspektiivikatele tootekategooriatele, mis aitab kinnistada kaubavood Eestisse.

Klastri otsene eesmärk ei ole Eesti väliskaubanduse mahtude kasvatamine. Meie fookus on logistikateenuste ekspordi kasvul. Samas avaldavad klastri tegevused tänase statistika kajastamise juures väliskaubandusele otsest mõju, kuna transiiti ei vaadelda statistikas eraldi, vaid osana impordist ja ekspordist. 2010. ja 2011. aastad olid klastripartneritele tulemusterikkad ja transiidimahud kasvasid. Tulemused kajastuvad otseselt Eesti väliskuabanduse mahtude kasvus. Transiidimahtude kasvule aitavad kaasa eelkõige klastri ühisturundustegevused - Eesti tuntuse kasvatamine välisturgudel. Selleks korraldame missioone, osaleme messidel, avaldame artikleid välismeedias ja korraldame vastuvõtuüritusi Eestis. Klastri põhiroll on partnerettevõtetele võimalikult soodsate müügitingimuste loomine. Eelkõige selliste tingimuste, mida firmad eraldi saavutada ei suuda.

Klaster kasutab peamise müügimaterjalina tootekataloogi. Kataloog koondab kõikide klastripartnerite poolt käesoleval ajal pakutavad 19 toodet. Iga toode on esitatud ühel A4 formaadis leheküljel, mis on kasutatavad ka eraldi. Seega saab esitada näiteks ainult konteinervedudest huvituvale kliendile ainult ühe lehe, millel on ära toodud väärtuspakkumine, tootekirjeldus ja teenuste osutamisega seotud klastripartnerite kontaktandmed. Tootekataloogi saab PDF failina alla laadida klastri kodulehelt http://www.transit.ee/tootekataloog

Lisaks tootekataloogile valmistame ette igale sihtturule, mida külastame, spetsiaalse sellest turust lähtuva pakkumise.

Turupotentsiaali uuringu tulemusena on meil olemas andmebaasid, mida klastrisse mittekuuluvatel ettevõtetel tõenäoliselt pole. Lisaks perspektiivi omavatele toodetele teame me nimeliselt ka potentsiaalseid kliente olulisemates sihtriikides, kellele neid tooteid pakkuda. Uuringute tulemusi analüüsides ja sünteesides selekteerisime välja kolm tooteperekonda, mille osas omab Eesti suurimat edulootust. Ajurünnakute käigus otsisime ideid, mis keskenduksid samaaegselt kaubavoogude Eestisse suunamisele ja siia kinnistamisele, oleksid konkurentide poolt raskesti kopeeritavad, looksid piisavalt kõrget lisandväärtust kompenseerimaks kõrgemad transpordikulud, kaasaksid mitme klastripartneri tootmisvõimsused, looksid tänu maksimaalsele efektiivsusele ja kõrgele tootlikkusele hästi tasustatavaid töökohti. Kogutud tooteideede prioritiseerimise teel koostasime uute toodete olulisuse põhise edetabeli. Alustades olulisimatest, toimub standartsete tootekirjelduste koostamine. Tootekirjelduste põhjal töötame välja atraktiivsed tooteprospektid, mida kasutame investorite ja oluliste sidusrühmade kaasamiseks, et need uued tooted realiseerida. Arusaadavalt on detailsed tooted klastri ärisaladus. Saame siinkohal täpsustada vaid seda, mis on Eesti transiidi seisukohast kolm suurima tulevikuperspektiiviga tooteperekonda. Need on toiduained, ehitusmaterjalid ja veerevtehnika.

Seni valdavalt Venemaa tooraine ning energiakandjate ekspordist sõltuva Eesti transiidi jaoks on seni just ulatuslikud majanduskriisid olnud parimaks kasvulavaks, kuna hindade alanemisel on Venemaa kasvatanud ekspordimahtusid. Vaadates tulevikku, on oluline investeerida uutesse toodetesse, et olla alati sammu võrra ees turu ja konkurentide arengust. See mudel on töötanud varem ja tagab tõenäoliselt edu ka tulevikus. Eesti asukoht, looduslikud eelised ning meie unikaalne majanduskeskkond soosivad eduloo jätkumist. Lisaks ida-lääne suunaliste voogude teenindamisele on klastripartnerid võtnud tõsiselt töösse ka põhja-lõuna suunaliste toodete arendamise. See võimaldab hajutada riske ning lühendada investeeringute tasuvusaegu.

Klastriprojekti kogumaksumus on 1,17 miljonit eurot, millest 30% tasuvad klastri liikmed.

Paljusid selle projekti raames tehtavaid tegevusi on klastri liikmed teinud ka varem ja tehakse ka edaspidi. Seega on need vajalikud tegevused, mille kulud on klastriprojekti abil olnud liikmetele 70% väiksemad.

Tegemist ei ole ostu- müügi projektiga, kus tulu selgub kohe peale tehingut.

Seda, kui suure täiendava tulu toob klastri tegevus, saame teada pärast projekti lõppu ja tulemuste hindamist.

Kuigi klaster keskendub eelkõige oma partnerite ekspordikäibe ja kasumi kasvatamisele, omab meie tegevus vaieldamatult soodsat mõju Eesti logistikasektorile ja riigile tervikuna.

Konkreetsed kliendiandmed on ainult klastripartneritega jagatav ärisaladus. Samas on valdkonnas hästi orienteeruvatele osapooltele hästi teada, kes on maailma juhtivad toiduainetootjad ja traderid ning kellel neist on otsesed huvid Venemaal, SRÜ-s ja Kesk-Aasias. Klastri andmebaasid sisaldavad lisaks tootjaile ning traderitele ka kõiki suurimaid toiduainete importööre Venemaal, Valgevenes ja Kasahstanis. TRANSESTONIA 2012 raames on klastri eesmärk korraldada Tallinnas mõjukaimate ostjate ja müüjate kohtumised ning selgitada neile Eesi kaudu töötamise eeliseid.

Klastrisse kuulumine tagab ettevõttele juurdepääsu ainult klastri liikmetele kättesaadavale informatsioonile, nagu näiteks klientide andmebaasid, tootekirjeldused, peale välismissioone laekuvatele päringutele ning koostööpartnerite otsingule. Klastri missioonidel saavad osaleda ainult partnerid. Samuti kajastab klaster oma turundusmaterjalides eranditult ainult klastrisse kuuluvaid ettevõtteid. Oluliseks lisandväärtuseks on klastripartnerite omavahelise koostöö ja ühisprojektide elavnemine, mille edukaimaks näiteks on 2011.a. Logistikateo konkursil Suure Auhinna pälvinud kruiisilaevade pööringu projekt. Lühidalt on Logistikaklaster Eesti logistikafirmade ümarlaud, kus jagatakse infot, mis jääb suure tõenäosusega klastrivälistele ettevõtetele kättesaamatuks. Sellest infost sõltuvad sageli otseselt firmade konkurentsivõime, investeeringute tasuvus ja teenitav kasum.

2010 aastal tehti Muuga CT –le ettepanek liiuda klastriga. Novembris 2010 saime vastuse, et nad ei ole valmis klastri liikmeks astuma.