23.10.2014 04:34
SDR ja valuutakursid
SDR-0.28% 0.85
chart
RUB-0.42% 52.1430
USD-0.54% 1.2693
SEK +0.12% 9.2118
LVL +0.04% 0.7028
Jälgi logistikauudiseid Facebookis
Kasulikud pakkumised
Äripäeva Akadeemia
Tagasi
Teksti suurus AAA E-mail Saada sõbrale Print

Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?

Toimub: 25.01.2012 10:00 - 12:00

Eelmisel aastal kõigi aegade reisijate rekordi püstitanud Tallinna Lennujaam seab suuri sihte ka alanud aastal. Logistikauudised.ee lugejate küsimustele vastas Tallinna Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov.

 

Kas see artikkel aitab sind sinu töös?
Jaga teistega:

Vastatud küsimused

juhan
Miks turvamehed on nii ebaviisakad turvakontrollis?

a. Turvatöötaja ei tohi olla ebaviisakas. Sellele ei ole õigustust või seletust.

b. Kui Teile tundusus ebaviisakana mitte turvatöötaja vaid turvaprotseduur, mida ta teostas, siis võtke palun arvesse, et turvatöötaja ei mõelnud seda protseduuri ise välja. Turvaprotseduurid on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Komisjoni poolt, nende täitmise üle teeb Eestis järelvalvet Eesti Vabariigi Lennuamet. Kui Te arvate, et Lennuamet pingutab üle, siis kindlasti leiate võimaluse selle kohta neilt otse pärida.

jaan
Miks on lennujaamas maailma kirveimad hinnad?

Lihtsalt seletades on tänapäeva lennujaamaäri tundmatuseni muutunud. Lennuki omanik ei taha enam maandumise eest maksta – lennundusega seotud tasud lähevad kolinal alla ja raha tuleb teenida maa peal. Terminalis raha teenimine on lennujaamale ellujäämise küsimus. Kui ostate lennujaamas õlle - saab lennujaam protsendikese (kontsessioon), vaatate reklaami – saab lennujaam raha, pargite autot – sama lugu, võtate takso – ka need on maksustatud. Üldine hinnatase lennujaamas on umbes selline, nagu kesklinnas, mõned kaubad on kallimad, mõned odavamad. Hindu keegi ei reguleeri. Tulge pakkuge konkurentsi.

jaanus
Kas kunagi on lootust, et tekib austus turvakontrollis olevate klientide vastu või vene aeg jätkub?

Turvakontrolli asjus juba vastasin ülalpool. Ka mind ajavad turvatöötajad närvi. Harjutan end iga päev mõttega, et ka nende töö väärib austust, nad ei mõtle turvaprotseduure ise välja. Kui olla nende vastu viisakas, on neil natuke kergem. Ja siis on ehk kõigil kergem. Neil on kuradi raske töö.

See on küll naljaga öeldud, ent kibe tõde: lennujaama poolest võiksite te kõik sirgelt ilma igasuguste turvaprotseduurideta otse lennukini jalutada. Teate küll mispärast see jama käib.

Sergei
Kui palju transiidi reisijad kasutab Tallinna lennujam? Mida teeb Tallinna Lennujaama juhatuse liige, et suurendada transiitreisijate arvu ja muuta Tallinn transiitsõlmeks nagu Riia?

Eelmisel aastal oli Tallinnas transiitreisijaid u 10 000. Sel aastal ootame vähemalt 200 000!

Transiitreisijaid saab tekitada ainult koduvedaja, meie puhul siis Estonian Air. Mida siin lennujaam teha saab? Lennujaam saab Estonian Airi kõige paremal moel teenindata. Lennujaam elab Estonian Airi arengutele südamest kaasa. Me anname oma parima ja enamgi veel, et seda arengut igati soodustada. Tuleb, seltsimehed, tuleb!

Ats
Kas airBalticu viimase aja ebaedu on Tallinna lennujaamale pigem kasuks või kahjuks olnud?

airBaltic on lennujaamale samasugune klient nagu iga teine lennufirma. No kuidas ma saaksin Teile öelda, et jah, airBalticu ebaedu on meile väga kasulik? Lennujaama üldine filosoofia saab olla ainult konkurentsi soodustav, sest tihedas konkurentsis tugevate vedajate vahel on võidumeheks meie lõpptarbija, ehk reisija.

Raido
Millal võime näha Tallinna lennujaamas mõnda suurt lennukompaniid, kes teeb otse odavlende Aasiasse - Thai Airlines, Air Asia, China Airlines jne. Need avaksid võimaluse Aasia sõlmpunktidest Kuala Lumpur, Singapore, Bankok edasi lennata. Ja samuti oleks odavlennu firma, kes lendaks siit otse Aasiasse, tööandjaks kohalikele nn "ette vedajatele".

See aeg tuleb ja selle nimel me töötame. Soomlastel läks oma rummulennujaama ülesehitamisele 30 aastat. Meie teeme tunduvalt kiiremini.

Meie lennunduse tulevik on Kaug-Ida – Euroopa voo teenindamine ning India ja Pärsia lahe – Põhja-Ameerika voo teenindamine Tallinna Lennujaamas. See on väga pikk jutt.

Priit
Te väitsite, et hakkate võitlema nn "piraattaksodega",et nendele tõkkepuu ei avane jne. Aga kliendil on õigus tellida omale takso telefoni teel ükskõik millisest firmast, mis ei pruugi olla teie lepinguline takso. Mis saab teiste firmade tellitud taksodest ja kus nende firmade reisijatel on võimalik väljuda või peale tulla?

Need „võitlused“ tekivad mõnikord iseenesest. Õhtulehe ajakirjanik kirjutas lugu petta saanud kliendist, vastasin tema küsimustele, rääkisin meie pingutustest ja ta nimetas seda kõike „ … lennujaam alustab võitlust“. Ja seda siis tsiteeriti ja kommenteeriti … sest muud asjalikku vist parasjagu polnud. Tegelikult me võitleme iga päev!“

Liikluse korraldame ümber tõesti. Bussid kolitakse alla parklatasandile. Asfalt on maas, jooned veetud, paviljone paigaldatakse. Taksodele enam läbisõidurada ei jää ja terminali äärde pääsevad ainult lepingulised taksod, kes saavad sisse numbrimärgilugeja abil. „Kiss & Fly“, ehk inimeste toomine-viimine ülemisel tasandil jääb niinimetatud ülemisse parklasse (terminaliesise järvepoolne osa), sinna võib parkida ka Teile vastu tulnud lemmiktaksojuht.

Siis on piraatidel lips läbi. Ja kui keegi veel midagi üritab, siis lennujaama politsei on lubanud asja lõpule viia.

Riho
Olen üsna suur lennundushuviline, eriti Estonian Airi ja Tallinna lennujaama puhul. Mind väga huvitab, kas meil siiski on lootust saada otselendu Aasiasse - Peking, Kuala Lumpur vms. Uudiseid selle kohta on üsna palju olnud, et Tallinna lennujaamal susiseb võimalus saada otselend aasiasse. Kartus on just Riia suhtes, kuna seal on reisijaid palju rohkem ning arvan, et pigem valib Aasia lennufirma selleks punktiks Riia. Kui Singapore Airlines hakkabki Tallinna lendama, siis kas Tallinna lennujaama terminal saab vastu võtta selliseid lennukeid nagu Airbus A330, Boeing 767 või Boeing 777, mõtlen, kas saavad sõita väravasse? Igatahes jõudu jaksu teile ja ootame ainult häid uudiseid.

Lennud Aasiasse tulevad. Ütleksin lihtsustatult, et lennuki ostmine on käkitegu, lendamine ka – suur küsimus on: „Kes pileteid müüb?“

Aasia suurteta seda teha mõtet ei ole. Ideaalis toimuks lendamine ja müük koostöös Estonian Airiga.

Rajast. Täna on meie rada 3070 meetrit pikk. Ehitame raja 600-700 meetrit pikemaks, et olla valmis Teie poolt nimetatud lennukite teenindamiseks regulaarselt. Mitteregulaarsete lendudena maanduvad nad Tallinnas aga juba aastaid.

Laiemaid lennukeid, nagu näiteks AB 380, Tallinn vastu võtta ei saa, see eeldaks raja laiendamist 15 meetri võrra, mis iseenesest on ju tehtav, raskeks muudab antud projekti asjaolu, et siis tuleks lennurada vähemalt üheks suveperioodiks kinni panna ja see on pehmelt öeldes väga raske.

Terminali suurendamine, laiendamine, ümberehitamine, kohandamine ja parandamine on meie igapäevane töö. Ma nimetan kõiki neid asju rõõmsateks muredeks – olgu meil ikka rohkem asju, mida suurendada ja parandada …

Andres
Kas Tallinna lennujaam saab kunagi veel teise maandumisraja?

Tänases asukohas mitte. Uues aga võib saada küll. Nii 20 aasta pärast umbes.

Estavia
Millal Eestis Estavia luuakse, mis hoolitseb võrdselt kõigi riigi lennujaamade arengu eest? Võrdluseks Finavia Soomes, Swedavia Rootsis, Avinor Norras!

Tallinna Lennujaamale kuuluvad täna ka Tartu, Pärnu, Kuressaare, Kärdla, Kihnu ja Ruhnu lennujaamad/väljad. Sisuliselt on Tallinna Lennujaam Soome Finavia analoog.

Regionaalsete lennujaamade osas viib Tallinna Lennujaam ellu Eesti riigi regionaalpoliitikat.

Ämari
Miks Tallinna Lennujaama varulennuväljana nähakse militaarlennuvälja Ämarit kui tulevikus võiks selleks olla Pärnu lennuväli? Mõlemad lennuväljad saab ju ühendada kiire Rail Baltica rongiühendusega ja sellisel puhul pole Ämarist Tallinna kesklinna jõudmisel rongiga liikumise ees märkimisväärset eelist. Tallinna ühendterminal Ülemistel saab otse lennujaama kõrval olema (Pärnu kokreetset peatuse asukohta veel ei teata, aga ühenduse lennujaamaga saab korraldada ka otsebussidega).

Kõike saab ja miks mitte. Aga palun ärge nüüd arvake et see „varulennuväljaäri“ miski suur äri on. See ei ole üldse mingi äri, vaid osa lennundusohutusest.

Paar teravat küsimust
1. Millal hakatakse Tallinna lennujaamas serveerima kvaliteetset toitu? Praegune pakkumine (v.a. sushilett) on allpool igasugust arvestust ja hinna kvaliteedi suhe paigast ära. 2. Millal saab lennujaama tualettuumidesse paigaldatud ventilatsioon, mis õhu kvaliteeti vähegi parandaks? Praegune olukord on piinlik, vähemalt meeste WCdes.

Sushi meeldis! Tore. Kohe tuleb pizza. Ja wok. Ja tuleb veel uut ja huvitavat. Aga olemasolevaid toitlustajaid tahaksin ka kaitsta – on ka neil kõigil oma fännid. Seoses transiitliikluse tekkimisega Tallinna Lennujaamas tekib meile ka uut sorti klient – inimene, kellel on aega! See avab toitlustajale täiesti uued võimalused. Muide, seda Subwayd, mida keegi jõudis juba Ameerika rasvalevitajaks nimetada, ajas just lennujaam taga! Need on väga lahedad ja tervislikud asjad! Ja veel – äkki on Teil ideid? Keda võiksime proovida ära rääkida?

Tualetid? Ventilatsioon? Tegeleme. Koristame. Remondime. Võitleme. Veename. Nühime. Kasutame uusi materjale. Vahetame koristusfirmat. Kõik otsast peale. Nagu Villu võitlus tumma loomaga.

Ükskord me võidame niikuinii!

tartlane
Kuidas hakkab Tallinna lennujaama kõrval toimuma tänavu Tartu lennujaama areng ja milliseid uusi sihtkohti on loota Lõuna-Eesti õhuväravast? Millal saab Tartu lennujaam lõpuks endale juhi?

Tartu lennujaama areng sõltub tartlaste lendamisaktiivsusest. Lennake, tartlased, lennake. See on parim asi mida saate oma kodulennujaama heaks teha. Mitte miski muu ei aita. Uut direktorit otsime.

andri
Kas lennujaamas võiks müügil olla kõikide lennufirmade lennumudelid? Need võiks olla vähemal R-kioskis müügil.

Miks mitte. Tegime mudelitest näituse – seda saate terminali avatud osas vaadata. Praegu on näitus veel lifti taga peidus, sest osa mudeleid on puudu, aga vaadata saate sellegipoolest. Müük? Pakun meie poepidajatele idee välja.

Lauri
Kas suvise lennuplaani alguseks on oodata veel täiendavate liinide väljakuulutamist erinevate lennufirmade poolt (midagi, mis võib tulla, kuid pole veel kindel)? Mäletan vanematest artiklitest, et odavlennufirmadele plaanitakse luua oma reisiterminal. Kas see on reaalne ja mõistlik ning kas lennujaam on juba teinud/tegemas mingeid samme selle suunas, et see terminal ka ehitataks? Kui jah, siis kuhu plaanitakse see teha?

Aasta jooksul soovime ehitama hakata uut terminali, see tuleb meie vana terminali (selle halli sammastega maja) kõrvale. Töönimeks „Point to Point Terminal“. Pakkuge eestikeelseid nimesid. Sinna kolitakse kõik need lennufirmad, mis ei vaja transfeerteenuseid.

pärnakas
Soovin tsiteerida ühte varem ilmunud analüüsi: "Alates Eesti taasiseseisvumisest paiknes Tartu lennujaam riikliku finantseerimise mahu poolest eelmisel sajandil võrreldes teiste Eesti regionaallennujaamadega viimasel kohal. Ainus arvestav investeering tehti 1999. aastal lennuraja katte remondiks. Tartu lennujaama arengut takistavad asjaolud olid järgmised: 1. Tartlased ei suutnud kaua otsustada, millist lennuvälja eelistada; kas Ülenurmes paiknevat tsiviillennuvälja või Raadil paiknevat endist militaarlennuvälja. 2. Eestis valitses arusaam, et Eesti mandriterritooriumil peaks alles jääma ainult üks tsiviillennuväli – Tallinna lennujaam. Oli kavandatud ka väike roll Pärnu lennujaamale lennuühenduste pidamiseks saartega. 3. Rahvuslik lennukompanii EstonianAir ei kavandanud opereerimist Eesti regionaallennujaamades nii oma tegevuse strateegias kui ka lennukipargi osas. Tartu lennujaama püüti mitu korda tulemuseta erastada. Ainus oluline põhjus, mis Tartu lennujaama käigus hoidis, olid Tartu Lennukolledži õppelennud. Lisaks toodi sekundaarsed, pääste- ja riigikaitselised põhjendused. Korduvalt muutus Tartu lennujaama juriidiline staatus. Valitsuse korraldusega 27. oktoobrist 2004 ühendati 1. jaanuaril 2005 riiklik akstiaselts Tartu Lennujaam koos teiste Eesti regionaallennujaamadega aktsiaseltsiga Tallinna Lennujaam. Suhtumine Tartus paiknevasse lennujaama muutus aastatel 2003-2004, kui lõplikult selgusid mitmed asjaolud, sh: 1. Raadil paiknev endine militaarlennuväli ei hakka enam tegutsema lennujaamana. 2. Tartu Ülikoolis ja Tartu teaduspargis hakkas valitsema arusaam, et kaasajal saavad teaduspõhised ettevõtted ja ka ülikoolid eksisteerida ja areneda ainult juhul, kui ühe tunnisõidu kaugusel asub lennujaam kus toimub regulaarne rahvusvaheline lennuliiklus. Lennujaama vajadust toetasid ka teised Tartus ja kogu Lõuna-Eestis paiknevad ettevõtted. Ülikooli ja linnavalitsuse ühise selgitustöö tulemusena kinnitati Eesti valitsuse korraldusega 2004. aastal olulised investeeringud Tartu lennujaamale. Sellest ajast peale on Tartu linnavalitsus olnud kõrgel tasemel esindatud peagu kõikidel teemakohalistel üritustel ja läbirääkimistel Eestis, kuid ka Lätis, soodustamaks regulaarlennuliikluse käivitamist Tartus. 2006. aastal valmis Tartu linnavalitsuse tellimusel eeltasuvuse uuring, kus määrati ja põhjendati ka regulaarlendude tagamiseks vajalikke investeeringuid Tartu lennujaamale. Kogu investeeringute maht Tartu lennujaamale ulatub 200 miljoni kroonini, mille hulgas uuendati ja tehti kõrgemaks lennujuhtimistorn, pikendati kuni 1800 meetrini lennurada, renoveeriti perroon ja laiendati ruleerimistee. Laiendatakse ja sisustatakse reisijaterminal." Allikas: http://pol.parnumaa.ee/index.php?menuID=93.  Mida peab Pärnu tegema, et mitte saada põhimõttelist blokeeringut lennuliikluse arenemisele? Ryanair minevikust ja Flybe lähiminevikust on suurepärased näited sellest kuidas pidevalt on Pärnul ees põhimõtteline blokeering kõrgemalt. Pärnu oma Tallinna- ja Riia vahelise soodsa asukoha ning kõrgema majutatud turistide arvuga kui Tartu, oleks piisavalt sobiv sihtkoht mitmele lennuliinile. Pärnus majutatakse aastas üle 100 000 turisti Soomest, Tartus ainult 28 000. Kas tõesti ei leiduks neile turistidele sobivat vedajat? Ja kui leidub, siis kuidas lahti saada põhimõttelisest kaigaste kodaratesse loopimisest?

Palun ärge murdke sisse lahtisest uksest. Tallinna Lennujaam palub Pärnu lennujaama arendamiseks rahalist abi ERFilt (Euroopa Regionaalarengu Fond).

Majandus
Millist mõju avaldavad reisijate arvule järgmisel ja ka ülejärgmisel aastal negatiivsed tulevikuväljavaated Euroopa majanduses? Kas ja kui suures mahus on Tallinna Lennujaam pidanud seetõttu muutma oma varasematel aastatel tehtud reisijate arvu prognoose?

Kui Euroopas peaks majandusväljavaadete tõttu kujunema reisijate arvu keskmiseks kasvuks nt 0%, siis tähendab see kellelegi suurt langust, mõnele lennujaamale paigalseisu, kuid mõnele siiski kasvu. Usume, et oleme Euroopa selles otsas, mis praegu areneb. Eelkõige usume Estonian Airi tulevikuplaanidesse ja odavlennufirmade positiivsesse mõjusse. Aga jälgime trende pidevalt ja vajadusel korrigeerime jooksvalt oma prognoose.

Mihkel kivi
Tere, Minu küsimused oleksid järgmised: 1. Kui tõenäoline on, et Tallinna hakkab teenindama Air Berlin? Sihtkoht Berliin (+ palju edasilenuvõimalusi suhteliselt eeskujuliku hinnaga) ning miks mitte suvel kord nädalas Palma de Mallorca. 2. Kui tõenäoline on, et Tallinna hakkab teenindama lisaks Lufthansale veel mõni Euroopa suur lennufima? Pean silmas British Airways ja Air France. Andes meile korraliku ühenduse Pariisi ning London Heatrowga + lugematud edasilennu võimalused? Ka Ibeeria poolsaar võiks olla paremini kaetud - Iberia ja Madriid jne. 3. Kui tõenäoline on, et Tallinn saab olema sihtjaamaks või vahejaamaks mõnele kontinentidevahelisele liinile? Aasia - Euroopa või Araabia/India - Põhja-Ameerika vahelistel lendudel. 4. Kas piirivalve lennusalgal on teie nägemuses mõttekam paikneda Tallinas või Ämaril? 5. Praeguse terminali koormus/läbilaskevõime aastas pidada olema 2,5 miljonit reisijat. Millal me selle tähiseni jõuame ning millal võiks valmida uus terminal ja kui suur see peaks olema. Lugupidamisega, Mihkel Kivi

On äärmiselt meeldiv kohata võrgus inimest, kes ei häbene oma nime. Aitäh küsimuse eest. Vastan allpool. Austusega, Erik Sakkov.

Ma ei saa lennufirmasid otseselt kommeneerida, kuid uskuge mind, vaatame iga „tühja“ kohta ja kohakest kaardil „hundi pilguga“. Tahame kõiki, räägime kõigiga. Pidevalt. Võtmeküsimus ei olegi niivõrd suurte saamine, kuivõrd suurte koostöö Estonian Airiga (KLMi näitel).

Pikamaalendudest sai juba räägitud. Tahaksin rõhutada, et kui Tallinnas on „Routes“ peetud (Maikuus on kogu Euroopa lennundus Tallinnas, 700 lennujaamade esindajat ja 100 lennufirmade esindajat. Routes Europe 2012. Paremat asja Eesti tutvustamiseks lennundusavalikkusele enam teha ei saa. Aitavad EAS, MKM, Estonian Air, Tallinna linn, Saku, Liviko jpt.), siis paneme kogu jõu Estonian Airi arengu peale ja siis kohe peale seda on prioriteediks Aasia. Aasia suunal aitab meid juba täna ka Eesti diplomaatia ja suursaadikud, valitsuse liikmed ja president. Lennujaam on kogu selle abi eest äärmiselt tänulik. Ja see tuleb ära! Ja kui ei tule, siis oleme vähemalt kindlad, et oleme kõike teinud, kõikidele ustele koputanud.

Piirivalve Lennusalk tuleb ilma igasuguse jututa Ämarisse kolida.

Terminalist sai räägitud. Kõigepealt kasutame olemasoleva viimase kapatsiteedi ära, siis valmib „Point to Point Terminal“, siis ehitame jälle vana ümber et olla valmis Aasiaks ja Non-Shengeni laienduseks. Umbes nii mõtleme täna, see võib reaalse elu edenedes muutuda.

CO mõju
Kui oluliseks ja milliseks hindate tulevikus Euroopas süsinikukaubandusega liitumise vajaduse mõjusid lennundussektorile?

Sellest võib saada lõpphinna, ehk piletihinna kergitaja. Teie tahate ju odavaid pileteid? Järelikult on teema oluline. Konkreetseid otsuseid täna Tallinna Lennujaamas langetatud ei ole.

Prognoos
Kui suurt reisijate arvu Tallinna lennujaam tänavuseks aastaks ootab? Kui see suureneb võrreldes eelmise aastaga, siis mille arvelt tuleb kasv?

Konservatiivne ja ametlik: sel aastal loodame teenindada 2,2 miljonit reisijat. Arengut ootame eelkõige Estonian Airi (sh transiitreisijate) arvelt ning samuti odavlennufirmadelt. Lende kavatseb lisada Lufthansa ning suvel on oodata suuremahulisi pööringupäevi – kõik need asjad kokku teevad eelmise aastaga võrreldes kasvuks ca 15%.

On ohte (maailmamajanduses toimuv) ja neid monitoorime. On võimalusi. Võib minna palju paremini. Kui Te ikka lendate. Suurtel kiiruste ja hulgakaupa.

Ivo
Tore on kuulda, et Tallinn lennusihtkohana on edenenud. Ent - kuna lennujaam asub siin linna keskel, siis kas on mõeldud ka kasvava müra ja saaste, samuti lennuvälja läheduses elavate inimeste ohutuse peale? Teatavasti kulgevad lennutrajektoorid tõusmisel ja maandumisel üle Eesti suurima küla (täna küll juba alevik), Peetri küla; kas lennukid tohivad sooritada õhku tõusmisel manöövreid madalal küla kohal (täna see nii kahjuks on)?

Müra mõõdame ja monitoorime. Kui vaja, reageerime. Õhus võib teha vaid neid manöövreid mis on „torni“ ehk Lennuliiklusteeninduse ASi korralduste kohased. Oleme müra teemal nendega kohtunud ja meie sooviks on, et Tallinn võtaks maksimumi oma lennujaama ideaalsest asukohast peaaegu linna keskel nii, et linlaste elukvaliteet ei kannataks. Ise elan Peetri alevikus. Kuulen lennukeid, aga see ei sega.

Ühel hetkel tuleb lennujaam kaugemale kolida nagunii. Ajahorisont on siin umbes 20 aastat, kiirete arengute korral vähem. Ja teate mis? Selle uue lennujaama ümber kasvab siis uus linn ja selle linna elanikud hakkavad siis omakorda müra üle kaebama.

Lisa oma kommentaar
Tagasi
Teksti suurus AAA E-mail Saada sõbrale Print
Viimased uudised
Logistikauudised.ee toimetaja
Tanel Raig Tanel Raig E-post


logistikauudised.ee toimetaja
Reklaam
Logistikauudised.ee uudiskiri
Üks küsimus
Kuidas mõjutab teie transpordisektoris tegutsevat ettevõtet majandussõda Venemaaga?
Ei mõjuta üldse
Käive langeb kuni 10%
Käive langeb kuni 20%
Käive langeb kuni 30%
Käive langeb üle 30%
Ettevõte lõpetab tegevuse
[111häält]