Tahad teada, mis mõtted on Transiidikeskusel Muuga sadama laiendusega?

Logistikauudiste lugejate küsimustele vastas Anatoli Kanajevi firmale kuuluva Transiidikeskuse ASi juhatuse esimees Erik Laidvee. Loe vastuseid küsimustele siit:

Transiidikeskuse ASi CV:
Omanik: 80,4530% Kantauro OÜ (Anatoli Kanajev 99,52% ja  Alla Kanajeva 0,48%);  2,37% Enn Pant; 7,12% Sergei Artjomov. 9,96% Areeser Grupp OÜ (Toivo Ninnas (jun) 100%).
Omandused: Baltic Scrap Terminal OÜ 50%, ESTMARE Logistika OÜ 50%, Muuga CT AS 85%, Refetra AS 100%, TK Euotrade OÜ 100%,Varumees OÜ 100%.
Juhatuse esimees: Erik Laidvee
Töötajate arv: 311
2009. aasta kaubakäive 2 272 tuhat tonni ( 7 % vähem kui 2008. aastal)
2009. aasta käive ca 289 mln krooni ( vähenenud 7% võrreldes 2008. aastaga)
2009. aasta puhaskasum   ca 33,5 mln krooni ( 85% vähem kui 2008. aastal)

 

Vastatud küsimused

huvitav
Kas Estonian Airi meeskond jääb samaks?

Estonian Airi personaliküsimused otsustavad nõukogu ja juhatus. Oluline on märkida, et tehing, millega riik omandab Estonian Airis enamusosaluse, jõustub alles siis, kui riigikogu kinnitab selle aasta lisaeelarve. Seejärel on kavas ametisse nimetada uus Estonian Airi nõukogu. Nõukogu liikmete kandidaadide nimed peaks Äripäeva lugejale olema teada.

logistik
Lp, minister. Milline panus võib teie hinnangul olla Eesti Logistikaklastril kogu valdkonnale? Millised on teie ootused klastrile? Kas klaster vajaks teie hinnangul rohkem või vähem rahastamist? Kuidas kommenteerite klastri senist tööd, palju on nad juba suutnud korda saata?

Logistikaklaster alles alustab. Kui me tahame oma geograafilist asukohta maksimaalselt kasutada, siis on aja nõue ettevõtete koostöö. Seega lootused on, aga üsna realistlikud.

logistik
Kas Andrus Aljas vahetatakse välja? Kes lennufirma uueks juhiks saab?

Estonian Airi juhatuse nimetab ja kutsub tagasi ettevõtte nõukogu.

Tartlane
Lp. Minister Estonian Air on avalikult näidanud üles, et nende üheks prioriteediks on Tallinna kõrval Vilniuse teenindamine. Eesti turul on täna võimalik hea lennuplaani koostamise korral haarata märkimisväärne turuosa Tartu lennujaamast lende korraldades. Air Baltic on näidanud, et nad pole usaldusväärsed. Positsioon Estonian Airile turgu võtta, kiire ja hea lennuplaaniga reageerimise korral on märkimisväärne. Kunasest muutub Tartu lennuvärav Estonian Airi jaoks prioriteediks, kust saaks hommikul lennata otse Euroopasse - kas Stockholmi või Kopenhaageisse, et sealt juba edasi suunduda sadadesse sihtpunktidesse? Idee, et Tartust saab lennata Tallinna on sündinud surnult, sest lennata Tartust Tallinna (kell 5.30), et siis mitu korda ümber istuda on aja- ja rahakulukas. Kui Tartust oleks võimalik lennata Euroopasse normaalsetel kellaaegadel (6.00 või 6.30 Stockholmi või Kopenhaagenisse), mitte nii nagu Estonian Air transportis varem inimesi Stockholmi õhtul kell 20.00, kust polnud võimalik enam kuhugi edasi lennata, sest polnud lende - siis oleks sellest suur kasu tervele Lõuna Eestile. Käesoleva aasta 19 000 reisijat näitavad, et Tartus on lennuturgu ning kui Estonian Air avaks igahommikuse lennu Stockholmi või Kopenhaagenisse ja iga hilisõhtuse lennu tagasi, oleks 33 kohaline SAAB rakendatud märkimisväärse täituvusega. Kas ministril on võimalust Estonian Airi juhtkonda informeerida, et Lõuna Eesti vajab mõistlikku lennugraafikut ning hõlmab endas 250 000 elanikuga piirkonda? Kohati tundub, et Lõuna-Eesti tegelik rahvaarv ei ole Estonian Airi juhtkonnale teada. Tänan

Kindlasti peab Estonian Air ära kasutama Tartu lennujaama võimalusi. Aga me peame olema realistid ja arvestama, et lennundusäri on turupõhine.

mait
Kas riik tegeleb aktiivselt Estonian Airile nn päris omaniku otsimisega? milline on selle tegevuse tähtaeg tänase seisuga?

Eesti riigi pikaajaline huvi pole olla lennufirma suurosanik, seega oleme pakkumistele avatud. Riik suurendab Estonian Airi aktsiakapitali selleks, et hoida ära lennuühenduste arvu vähenemist Eestist. Pärast Estonian Airi uue aktsionäride leppe jõustumist on oluline tagada ettevõtte areng, milleks loob eeldused ettevõtte uuesti kapitaliseerimine.

Märt
Riik saab tehinguga tegelikult kahe sama tegevusega tegeleva ettevõtte omanikuks (Estonian Air ja tütar Estonian Air Regional), Kuidas suhtub Riik dubleerivasse tegevusse ja kas on plaanis liita tütarettevõte emaettevõtte alla muutes ettevõtte efektivsemaks?

Estonian Air peab muutuma efektiivsemaks. Ja kindlasti uus nõukogu peab otsima selles osas lahendusi.

KL
Senise Estonian Air'i tegevuse üks suurimaid probleeme oli selge visiooni puudumine ning kindlasti ei olnud fookuses kliendid ja kliendisuhted. Kas on ette näha muutusi maapealse meeskonna komplekteerimisel, et märksõnadeks saaksid hoolivus klientidest ning läbipaistvus? Selleks, et muuta ettevõtte töökultuuri. Praegusel momendil on mitmel korral osutunud, et klient on lennufirmale tülikas putukas, kes häirib nende igapäevast tegevust (töö tõttu olen sunnitud lendama mitmeid kordi kuus). Vähegi keerukama situatsiooni puhul ei ole nad võimelised probleeme lahendama. Ning ehk lõpuks kaovad ära ka need mitmesegased pressiteated, kus mitte kunagi ei tunnistata ausalt oma probleemide olemasolu (tegijal juhtub ja see peaks olema normaalne).

Nagu küsija ise mainis, siis tegijal juhtub ja kindlasti on Estonian Airi teeninduse parandamisel veel arenguruumi. Klientide tagasisidet tuleb võtta tõsiselt, sest hea teenindus on lennunduses edu alus.

Jaanus
Kas Estonian Air hakkab oma lendudel pakkuma internetiühendust? USA siselendudel on see juba 9.90$ eest võimalik. See võiks olla üks innovatsiooni näitamise koht lennufirmal ja promoda seda, et Eestis on internet kõikjal. Äriklientuur oleks isegi võimeline ja nõus selle eest maksma.

Minu teada Estonian Air uurib internetiteenuse pakkumise võimalusi oma lennukite pardal. Tegemist on mahukate investeeringutega, mida peab tasakaalustama klientide valmisolek teenust laialdaselt kasutada.

markus
Kas riik plaanib elektrifitseerida Aegviidu-Tapa raudteeliini või mitte?Millised on üldse võimalused saada Euroopa Liidult toetust raudteevaldkonnale perioodil 2014+ ?

Kuna Tapat hakkavad teenindama nii Tartu kui Narva suuna uued diiselrongid, siis saab ühendus sinna olema väga hea ja esialgsed arvutused näitavad, et kontaktvõrgu pikendamine pole otstarbekas. Samas me kindlasti ei välista seda tulevikus. Praegu käib Euroopa Liidu järgmise 10 aasta transpordi- ja infrastruktuuripoliitika arutelu ja Euroopa Komisjon peaks peagi välja tulema uue finantsperspektiiviga. Sellest sõltub, mis edasi saab. Minu ettekujutuse järgi peaks transpordiinvesteeringutele minev rahaline maht olema vähemalt sama suur, kui on praegusel perioodil.

Kaarel
Milleks on tekitatud tütarfirma Regional ja kellele ta kuulub?Kuidas saab emafirmale teenust osutav tütarfirma olla kasumis, kui emafirma samal ajal kahjumis?  Kelle jaoks selline skeem on tekitatud?

Estonian Air Regional kuulub 100% Estonian Airile. Regional pakub käitamisteenust turuhinnaga, tegu on erinevat tüüpi lennukitega.

meri on meri jääb meri olema peab
Et suurem osa veokirju koostatakse ning kohandatakse konventsioonide kohaselt (CMR, Haag-Visby, SMGS jne), kas Eestil on kavas liituda ka merevedusid reguleeriva Rotterdami konventsiooniga, millega suured riigid juba liitunud on? Sellega kaasneksid seadusandlikud muudatused merendust reguleerivates aktides, kas valitsusel on plaanis sel tasandil asjasse süveneda?

Eesti kindlasti pooldab Rotterdami reeglitega ühinemist ja nende laiapõhist rahvusvahelist kasutamist, sh ka Euroopa Liidu siseselt. Meil on aga mõistlik jälgida meie suuremate kaubanduspartnerite käitumist kõnealuses küsimuses. Konventsiooni jõustumiseks on vajalik selle ratifitseerimine 20 ÜRO liikmesriigi poolt ja seni ei ole ükski riik konventsiooni veel ratifitseerinud. Seega võib selle jõustumine võtta veel üpris kaua aega. Seda aega kavatseb Eesti kasutada vajalike seadusemuudatuste ettevalmistamiseks.

Jaan
Tere! Milline on Teie hinnangul Ryananairi Tallinna Lennujaama tuleku mõju Estoniana Airile? Aga Tallinna lennujaamale? Kui ühe jaoks on tegu pigem negatiivse ja teise jaoks positiivse uudisega, siis kumb pool Eesti kui riigi seisukohalt teise üles kaalub? Tänan!

Riigi strateegiline huvi on see, et Eestil oleks võimalikult palju lennuühendusi. Minu hinnangul on Ryanairi otsus strateegilise tähendusega, mis näitab, et oleme lennundusse väga oluliselt panustanud. Ma loodan, et Ryanair toob uusi reisijaid, elavdab turismi ning loob sellega ka teatud mõttes võimalusi Estonian Airile.

Turist
Miks Estonian Airil ei ole liinilende näiteks Aasiasse. Talvisel perioodil näiteks üks kord nädalas või üks kord kahe nädala tagant otselend Taise Bangkoki oleks väga atraktiivne. Arvestades, et eesti inimene nagunii talvisel ajal puhakb kaugemetes kohtades(kasutades muidugi mitme ümberistumisega teiste lennufirmade teenusid või reisibüroo pakutavaid puhkusepakette)? Millal EA avab Aasiasse lendava lennuliini?l

Me kindlasti jätkame tööd ministeeriumis ja lennujaamas Aasia suunal. See on ambitsioonikas perspektiiv, mis ei sünni kohe. Fakt on see, et Tallinna lennujaam on mitmete Aasia suurlennujaamadele lähim Euroopa Liidu liikmesriigi pealinn.

vedaja
Kui suur on teede remondi- ja ehituse eelarve tuleval aastal? Millised on suured teeehitusobjektid, millega alustatakse järgmisel aastal?

Riigimaanteede remondi- ja ehituse investeeringute eelarve 2,65 miljardit krooni. Tallinn-Tartu maanteel on olulised objektid Ülemiste ristmiku uus lahendus, Mõigu neljarajaline tee, Aruvalla-Kose neljarajaliseks ehitamine ja Tartu ringtee ehituse alustamine. Tallinn-Narva maanteel on ehitamisel Väo-Maardu lõik, Viitna ümbersõit ja Haljala ristmik. Tallinn-Pärnu maantee osas on töös Pärnu ümbersõidu ehitamine. Ja Tallinna ringteel on plaanis kolme uue ristmiku ehitamise alustamine.

Anto
Hetkel pakub Estonian Air edasilendajale vähegi arvestatava sõiduplaaniga lende Amsterdami, Kopenhaagenisse, Oslosse ja Stockholmi (no Vilnius ka). Kas ja kunas saaks Estonian Airiga Euroopa olulistesse sõlmlennujaamadesse kohale hiljemalt lõunaks ja vähemalt 3-4 korda nädalas? Näiteks London, Pariis, Frankfurt, Berliin, Viin.

Nende linnadega peab olema otseühendus Tallinnaga. Estonian Airil on siin tõsine töö ees.

Reisija
ÜHISTRANSPORDISEADUS EELNÕU 07.09.2010 Kas peate normaalseks joobes reisijate vedamist ühistranspordis? Uus seadus seda lubab bussijuht ei saa keelduda joobes reisija teenindamisest. Kuigi avalikus kohas joobes viibimine on karistatav. Kas ühistransport on avalik koht või ei?

Ühistransport on avalik koht, kus ei tohi käituda ebaväärikalt ja häirida kaasreisijaid.

Karl
Kas Estonian Air plaanib aktiivsemalt hakata püüdma ka välismaiseid kliente? Praegu lennates tundub, et lennukites on ainult eestlased ning välismaised tuttavad on öelnud, et pole EA-st kuulnudki kuigi oleks huvi Eestisse lennata. Teadupärast pole eestlasi väga palju, et püüda nendega lennukeid täita!

Kindlasti peab Estonian Air püüdma välismaiseid turiste. Siin on võtmeküsimus koostöö turismisektoriga.

Reisija
Lp. Minister.Kas olete rahul isiklike kogemuste põhjal Tallinna lennujaama GH maapealse teenindusega chek-in pagasiteenindus.Kas Teil on jäänud Tallinna maha pagas milles süüdi Tallinna lennujaama GH maapealne teenindus?

Mina saan rahul olla ja pole veel juhtunud, et minu pagas Tallinna lennujaama süü tõttu oleks kaduma läinud. Tallinna Lennujaam on igati kodune ja hea teenindusega.

Hens
Mis mõtet on pidada sellist poolpidust asja? Miks ei taheta investeerida ja arendada EA d suuremaks? Mõne lennukiga mõni sihtkoht ei tasu ju kunagi ära ega hakka ka edaspidi toimima. Vaja 10 uut lennukit 10 uue sihtkohaga euroopas sees.

Meedias on sageli ebatäpselt kajastatud, nagu riik ostaks Estonian Airi. Sisuliselt aga investeerib riik 280 miljonit krooni ettevõtte arengusse - osaluse eest ei maksta kellelegi midagi.

Me oleme tulevaste nõukogu liikmetega kokku leppinud, et nende esmane ülesanne on ettevõtte strateegia ülevaatamine ja värskendamine.

Elmo
Lp. minister! Ryanairi toomine Eesti turule võttis aega aastaid. Kas vastab tõele, et Tallinna Lennujaam ei soovinud Ryanairi ja neid pidi selleks tugevalt mõjutama? Ja kuivõrd oli osa mõjust sellel, et riik eraldab 65 miljonit krooni turva- ja päästekulude katteks lennujaamale?

Vastab tõele, et Ryanairiga läbirääkimised olid pikad ja sinna panustasid tugevalt nii majandusministeerium kui Tallinna Lennujaam. Kahtlemata lennujaama tasude reform ja tasude alandamine mahupõhiseks on oluline tegur uute tegijate meelitamiseks Eesti turule.

Mart
Mis moodi saab suurendada sihtkohtade arvu suurendamata lennukite arvu? Kui võetakse 2 CRJ -ti ja antakse ära 2 Boengut,siis kuidas see logistiliselt tehtud saab? Kas see uus lennuk lendab kaks korda kiiremini või avatakse mingid öised lennud?

Olgem ausad, lennukipark pole eesmärk omaette. Oluline on ettevõtte toimiv äristrateegia ja lennukipark kujuneb vastavalt sellele.

Urmas
Euroopas on kaks tuumiklennuvälja - London Heatrow ja Frankfurt, mis avaksid eestlasele mõistliku hinnaga tee kogu maailma. Estonian Air ei lenda kumbagi neist, kuna SAS pole olnud huvitatud eestlaste sinna viimisest, sest nende lennukid sealt kuigipalju ei lenda. Seetõttu on varasemalt SAS-i osalusega Estonian Air vedanud reisijaid SAS-le ette peamiselt Kopenhagenisse, kust edasilend maksab märksa rohkem ja sihtkohtade valik väiksem. Kas olukord muutub ja Estonian Air hakkab eestlasi viima mainitud suurtesse lennujaamadesse, kus on tihe konkurents ja mõistlikud hinnad? Näide: lendan tihti London Heatrow'st Los Angelesse ja tagasi ja kokku 22-tunnise lennu pilet maksab enamasti 5000-6000 krooni, Tallinnast Londonisse ja tagasi maksan enamasti rohkem, kuigi lend kestab vaid kokku 5,5 tundi.

Frankfurdist edasilennu võimalused tagab praegu Lufthansa. Minu arvates peaks Estonian Air otsima võimalusi koostööks British Airwaysiga ja alustama lendamist Heatrowst.

stjuardess
Kas Eesti riigil on plaanis EA-sse miljonites kroonides investeerida ja siis alustada jõuliselt Vilniuse kaudu lendamist? Elavdades Leedu majanduselu, võttes sealt tööle uued inimesed ja koondades siin oma väljaõppinud kaadrit? Kas sel moel me tihendame ja elavdame Tallinnast mugavat lendamist? Või las Tallinnast toimetavad konkuendid?

Estonian Airi koduturg on Eesti. Aga ei tohiks jätta kasutamata häid võimalusi laienemiseks teistele turgudele.

Jaanus
Õige pea saab valmis suurepärane tee Maardust Pirita jõeni. Millal on plaanis alustada ülejaanud Peterburi mnt. rekonstrueerimist Pirita sillast kuni Tallinnani.

Me oleks valmis Väo liiklussõlme ehitusega alustama juba praegu, asi seisab Tallinna linna planeeringute taga. Raha ehituseks on riigil olemas.

qwerty
Kas teie hinnangul on Tartust toimiv AirBalticu ühendus tšarterliin või regulaarliin? AirBaltic on ise öelnud, et reisid toimuvad vastavalt sellele, kui palju on konkreetsele lennule pileteid ostetud.

Kui lennufirma lubab lennata, aga ei tee seda, on see klientide petmine. Ma loodan, et meie tarbijakaitse institutsioonid on tasemel ja teeksid koostööd lõunanaabrite kolleegidega. Samas inimesed peaks ise tegema ka tõsised järeldused. Tarbija saab ise anda hinnanguid iga päev, tehes omapoolseid ostuotsuseid.

Keijo
Miks ei käivitata juba praegu Tallinn-Varssavi rongiühendust? Infrastruktuur võimaldab sõiduajaks alla 16 tunni ning rööpmelaiuse vahetamine võtab 15 minutit aega süsteemiga, mis on juba 11 aastat Leedu-Poola piirile installeeritud olnud. Miks käivitatakse Tallinn-Riia kiirema rongi ühendus alles umbes 2 aasta pärast? Näiteks Tartu kiirrongi pikendamisega Riiani kujuneks sõiduajaks täna veidi alla 5 tunni ning sellise sõiduajaga oleks reisijaid piisavalt, sest vahepeatustest sõitjaid oleks rohkelt. Miks süüdistatakse Lätit, et nemad Rail Balticasse ei investeeri? Juhin tähelepanu asjaolule, et hetkel on rongide liikumiskiirus Riia ja Valga vahel 100 kuni 120km/h ning Riiast lõuna suunas 90-100km/h. Raudtee rekonstrueerides oleks kiirus vaid veidi kõrgem ehk 120km/h. Eestis rekonstrueeriti Tartu-Valga lõik näiteks 40-80km/h pealt 120km/h peale. Kas poleks mõistlikum rekonstrueerida ka Eestis raudtee pealisehitust vastavalt Rail Baltica II etapile, et raudtee võimaldaks ilma uuesti kapitaalremonti tegemata kiirust 160km/h juba pärast signalisatsioonisüsteemi ja ülesõitude uuendamist. Pole ju mõtet kaks korda renoveerida. Kuidas hindate Eestis ühistranspordi info kättesaadavust ja usaldavatust. Minu tähelepaneku põhjal Maanteeameti poolt arendatava peatus.ee projekt on küll läbikukkunud, sest info pole usaldusväärne ning selle kättesaamine on ebamugav, kuigi projektis seati just usaldusväärset infot tähtsaks ning loodeti veel ühistranspordi kasutajate arvu suurenemist. Kuhu plaanitakse panna sõitma Hispaania saastekvootide eest ostetavad ~110 bussi? Minule teadaolevalt toimub sobiva ajavahemiku jooksul riigihange bussiliinidele vaid Ida-Virumaal, kuhu oleks neist bussidest vaja vaid kolmandikku. Kas pole mõeldav koostöö mõne kohaliku omavalitsusega (linnaliinide teenindamiseks saastekvootide bussidega), näiteks kõige lihtsam Narvaga (munitsipaalettevõte), aga miks ka mitte Pärnuga.

Tõesti palju küsimusi korraga. Võtan peamise küsimuse: oleme tõstatanud Tallinn-Varssavi rongiühenduse küsimuse ja väga loodan, et saavutame tulemuse. Kuid on selge, et see vajab riikidevahelist (Läti, Leedu Poola) koostööd. Eesti on teinud kõik selleks, et hiljemalt aastal 2012 võiks liin käivituda.

Anti
Lugupeetud Minister! Tartus töötava Eesti Lennuakadeemia (endine Lennukolledz) lõpetab Eesti riigi rahadega (päris suur summa) igal aastal kümme noort, väga hea ettevalmistusega entusiastlikku pilooti. Tänase päeva seisuga pole neid noori aga Eestis praktiliselt kellegile vaja, sest enamus neist ei leia siin töökohta ja on sunnitud otsima tööd lähivälismaal või, mis eriti hull- pettunult elus uut kohta otsima hakkama. Tänavu asusid kolm Eestis koolitatud noort pilooti tööle Air Balticusse, samal ajal eelistas riigi osalusega rahvuslik lennufirma kolme lepingulist pilooti välismaalt, kellest on hetkel alles jäänud vaid üks. Minu küsimus Teile, härra Minister- kas Teie arvates on Eesti riigil olemas mingit võimalust sellise lühinägeliku ja vaid hetkekasu silmas pidava rahvusliku lennunduskaadri kasvatamise poliitika peatamiseks? Ja Jumala pärast- et ei peatuks piloodikoolitus Tartus, see oli ju ühekskümnendate alguse fanaatikute suursaavutus, et meil on täna olemas oma lennundusharidus.

Olen kokku kutsunud lennunduse ümarlaua, kus on kohal kõik lennundusega seotud erinevad osapooled. Ülesande püstituseks on strateegiliste küsimuste läbiarutamine ja valikute loomine poliitilisteks otsusteks.

Peeter
Lp hr Parts! Kaldun küll teemast körvale, aga siiski... Olete vastanud ka raudtee teemadel ja mind huvitab, miks ametnike sönad ja teod lahku lähevad? Ekspertide arvamuste ja teemaplaneeringute järgi peetakse perspektiivikaks eri transpordiliikide integreerimist. Samas on uuringuteks kulutatud raha vist korstnasse lennanud, sest raudteelastega teemat arutades on selgunud, et peaaegu üheski rongipeatuses pole projekteeritud koosolemist bussipeatustega ja ei planeerita ka autode parkimise vöimalust!? Rääkimata Teie lubadusest parandada invaliidide söiduvöimalusi (vastus ELIL-ile. Näiteks Vastse-Kuuste, kus hoolimata sellest, et 500 m peatuse nihutamine teeks söitmise mugavaks mitmesajale inimesele ja ometi vallavalitsus ei taotle seda! Väidetavalt pole kohalikud seda soovinud! Aga paraku inimesed ei tea, et midagi nii lihtsat vöimalik paremaks muuta! Sama lugu on Jöhvis, Orus, Kiltsis, Tabiveres, Lehtses ja veel kümnetes kohtades. Kindlasti ka Tallinnas Kristiine keskuse juures, kus äärmiselt vajalik vöimalus ümberistumiseks. Ometi mitte midagi paremaks ei muutu, ametnikud teevad köikvöimaliku, et ei peaks vaeva nägema midagi ümber tehes, vaid tähtis hoopis euroressursside kulutamine... Miks ei uurita pöhjalikult elanike soove ja ei arvestata ekspertide arvamusi? Tänan ette vastuse eest!

Hiljuti sõlmiti lepingud uute rongide soetamiseks nii Tallinna lähiümbruse kui kaugliinide teenindamiseks. Käivad investeeringud perroonide mugavamaks ja turvalisemaks muutmiseks.

Kasutan võimalust kutsumaks üles nii omavalitsusi, maavalitsusi kui ka teisi ühistranspori korraldajaid töötama selles suunas, et busside ja rongide graafikud paremini kattuksid.

Jaak Vilo
Väitsite hiljuti, et TÜ ei ole huvitatud majandusest ega ettevõtlusest ülikoolis. TÜ on aga suur ja lai, muu hulgas on TÜ-s olemas IT/informaatika õpe TÜ Arvutiteaduse instituudis. Kui vaadata seda, mida ja kuidas õpetatakse, kui palju on Tartus IT firmasid - nii suureks kasvanuid kui startuppe, mis kõik baseeruvad TÜ haridusel; või kuidas toimub koostöö firmadega nii hariduse rahastamisel, õppetöös, tehnoloogia-arenduses (sh. Tarkvara TAK), siis kuidas saate väita, et TÜ ei huvitu üldse ettevõtlusest? Milline on MKM-i võimekus reaalselt mõjutada HTM-i koolitustellimuse ja pearaha suuruse kaudu prioriteete, ehk mida on kavas teha oluliste valdkondade õppe tugevdamiseks? Vaadates viimaseid palgauuringuid on selge, et ülikoolide IT õpe ja teadus töötab turujõudude tõmbetuultes. Kurb oleks kui õppejõudude puudusel tuleks need erialad ülikoolides kunagi sulgeda.

Tere Jaak! Helista Ülole, ta seletab sulle!

jaana
Millal hakatakse koostama uut transpordiarengukava? Kuidas on senise arengukava eemärkide täitmine korda läinud?

Aastal 2011.

Juri
Kas riik plaanib kunagi ka teemaksu kehtestada? Mõtleks kui palju meie teedel võõrvedajad sõidab, see oleks hea teenimisallikas. Miks teemaksu seni kehtestatud ei ole nagu mujal Euroopas?

Ei plaani kehtestada. Sellega me vähendaks oma transpordiettevõtete konkurentsivõimet ja laiemalt ka teiste ettevõtete konkurentsivõimet.

Küsija
Milline on Teie isiklik seisukoht kavandatava Eesti Raudtee ja Spacecomi vahelise „mitte liiga hästi lõhnava“ tehingu suhtes, milles riigile kuuluv äriühing loobub edasisest kohtuvaidlusest absoluutses eduseisus ca 140 miljonist kroonist ?

Olen palunud riigikontrollil anda sellele sõltumatu hinnang.

vedaja
Kevadel kohtusite Venemaa transpordiministriga, mis tema välja pakkus lahenduseks, et Eesti-Vene piiril veokite järjekorrad lüheneksid, väheneksid?

Venemaa transpordiminister mõistis, et see on ka Vene ettevõtjate jaoks probleem ja oli konstruktiivselt meelestatud. Samas ma siiski ei näe nendepoolset aktiivset tegutsemist. Kindlasti jätkame nendega dialoogi. Meie ise oleme teinud niipalju, et Sillamäe sadam on allkirjastanud lepingu parkla ehitamiseks ning siseministeeriumil on käimas hanked parklate opereerimise ja elektroonilise järjekorrasüsteemi loomiseks.

aerogistica
Kas teile on teada, mitu uut lennufirmad veel Eestisse tuleb peale Blue1 ja Ryanairi?
Peeter
Kui vahetatakse välja Estonian Airi juhtkond, siis kust võetakse uued inimesed? Tartust tulnud lennunduse spetsialistidel ei ole küll piisavalt haridust ega kogemust lennufirmat nii kõrgel tasemel juhtida. Samas aga eeldab nii väikese lennufirma juhtimine minu nägemust mööda inimest, kellel on head lennunduse ja juhtimise alased teadmised ehk midagi Finncommi tegevjuhi sarnast.
Huvitav
Lugupeetud härra minister! Täna teatas Riia Lennujaam, et reedel loobub AirBalticu teenindamisest juhul kui lennukompanii ei maksa 5 miljonit latti (100 miljonit krooni) võlga. Kas lennukompanii airBaltic on võlgu Tallinna lennujaamale ka?

Ei oska öelda.

Tänan küsimuste eest. Kuna peamiselt olid küsimused Estonian Airi kohta, soovin veelkord rõhutada: Estonian Air peab panustama uutesse lennuühendustesse ja paremasse teenindusse ning sellele saab kaasa aidata iga Eestimaa inimene, kasutades rahvusliku lennukompanii teenuseid.

transiitor
Miks riigil pole transiidiarengukava? Paljud ettevõtjad on viidanud, et see võiks olemas olla. Kas riik astub sammukesi sinnasuunas?

Küsimus: Miks riigil pole transiidiarengukava? Paljud ettevõtjad on viidanud, et see võiks olemas olla. Kas riik astub sammukesi sinnasuunas?

x
Riigikontroll tegi auditi, milles selgus, et Eesti teedest ligi 40 protsenti moodustavate kohalike teede tegelik seisukord ei ole teada ning teehoiu rahastamisvajadust ei ole siiani kindlaks tehtud, kuigi Riigikogu otsuse järgi pidi see olema selge juba kolm aastat tagasi. Milles probleem??? 

rKüsimus: Riigikontroll tegi auditi, milles selgus, et Eesti teedest ligi 40 protsenti moodustavate kohalike teede tegelik seisukord ei ole teada ning teehoiu rahastamisvajadust ei ole siiani kindlaks tehtud, kuigi Riigikogu otsuse järgi pidi see olema selge juba kolm aastat tagasi. Milles probleem??? Küsimus: Riigikontroll tegi auditi, milles selgus, et Eesti teedest ligi 40 protsenti moodustavate kohalike teede tegelik seisukord ei ole teada ning teehoiu rahastamisvajadust ei ole siiani kindlaks tehtud, kuigi Riigikogu otsuse järgi pidi see olema selge juba kolm aastat tagasi. Milles probleem???

Vastatud küsimused

transiit
kui palju TEUsid on tänavu Muuga sadamast läbi käinud, milline on trend?

Selle aasta kümne kuuga on Muuga CT käidelnud kokku 125 722 TEU’d, kasv võrreldes eelmise aastaga 16 %. Käesoleva aasta prognoosiks on 150 000 TEU’d ehk praktiliselt 2006.a. tase. Loodame, et antud kasvutrend jätkub ka järgmisel aastal ehk siis 175 -180 000 TEU’d võiks olla järgmise aasta prognoos. Siinkohal tuletan meelde, et nii 2007. kui ka 2008. aastal oli Muuga CT kaubakäive  ? 181 000 TEU’d

Veiko
Millal hakatakse läbi terminali vedama neid utoopilis numbreid konteinereid, mille tarbeks see sadama laiendus üldse ehitati. Kuidas jääb siis koostöö selle Ningbo sadamaga?

Utoopliste numbriteni ei jõuta ilmselt mitte kunagi. Samas kui Muuga konteinerterminali laienduse ideega 2004.a. tõsiselt tegelema hakati ei tundunud number 1 miljon TEU’d sugugi mitte kõigile utoopline ega püüdmatu Konteinerite mahud näitasid stabiilset kasvutrendi, kohati isegi 20- 30% aastas, nii rahvusvahelised kui ka kodumaised eksperdid joonistasid pikaajalisi prognoose, mis lähtusid taolise kasvutrendi jätkumisest. Täpselt sama toimus ka meie naaberriikides: kõik kavandasid optimistlikest prognoosidest lähtuvalt olemasolevate konteinerterminalide laiendamist või uute ehitamist. Seega 2008/2009.a. majanduskriis üllatas meid kõiki ning konteinerite mahu keskmine langus pea kõikides Balti mere konteinerterminalides oli ca 30% ehk siis samapalju kui langes keskmine tarbimine. Konteinerterminali ehitused nii meil kui naabrite juures olid aga juba käima lükatud. Tulemuseks on tänane seis, kus meie konkurentriikide konteinerterminalide võimsustest oli 2009.a. kasutatud vaid ca 1/3 .

Siinkohal tahan öelda, et konteinerterminali laiendus ei ole sugugi mitte vale investeering Tallinna Sadama poolt, lihtsalt selle tasuvusaeg tulenevalt majanduskriisist on nüüd oluliselt pikem. Kui 2007.a. septembris allkirjastasid Transiidikeskuse AS ja AS Muuga CT sadamale siduva pakkumise ( koos kaup-raha garantiiga) konteinerterminali laienduse kasutuselevõtuks, mis oli orienteeritud sadama infrastruktuuri ca 25.a. tasuvusajale, siis täna tuleb arvestada pikema tasuvusajaga. Oleme jätkuvalt huvitatud selle laienduse kasutuselevõtust, kuid soovime seda teha etapiviisiliselt lähtudes turu nõudlusest. Koheselt sooviksime rajada uue ja kaasaegse autopääsla ning lisaks ka täiendavat ladustamisala konteinerite hoiustamiseks. Esimese etapi investeering oleks Transiidikeskuse AS poolt ca 100 miljonit krooni, mida oleme soovinud Muugale investeerida juba 2007.a. alates.

Ningbo sadama, kui perspektiivse kosilase teema tõi suure hurraaga meediasse Tallinna Sadam, nii-et õigem oleks nende käest küsida, miks paljukiidetud koostööst asja ei saanud. Ka meie oleme Ningbo sadama esindajatega mitmeid kordi kohtunud kuid nende peamine huvi tundus olevat osta odavalt AS Muuga CT aktsiaid, et kinnitada Hiina riigi huvides kanda Balti mere ääres. Kui küsisime kas nad on valmis garanteerima Muugale täiendavat kaubavoogu, siis ole vastuseks selge “ei”. Kuna meie esmane huvi on ikkagi tuua Muugale täiendavat konteinervoogu, mitte müüa AS Muuga CT aktsiad, siis on meievahelised läbirääkimised Ningbo sadamaga katkenud. Tallinna Sadam pole oma läbirääkimiste liivajooksmise põhjustest Ningbo sadamaga ametlikult teada andnud, seepärast ei oska seda ka kommenteerida.

Juri
Miks on Transiidikeskus Muugal teise konteinerterminali avamise vastu, kuigi vastvalminud ja lisaks rajatavale alale otsitakse strateegilist investorit, kes garanteeriks kaubamahud, mida Transiidikeskus teha ei suuda? Mahugarantiide andmine eeldab vertikaalselt integreeritud operaatorfirmat, mitte Muuga CT laadset traditsioonilist sõltumatut operaatorit.

Transiidikeskusel ei ole midagi ei teise, kolmanda ega kasvõi kümnenda konteienerterminali vastu Muugal. Meile tundub ebaprofessionaalne, et otsitakse teist operaatorit konteinertreminali laiendusele, mis ei kanna oma asendiplaanilt välja uut ja iseseisvat konteinerterminali. Kordan veelkord rajama hakati laiendust, mida me koos sadamaga kavandasime juba alates 2004.aastast. Konteinerteminalile klassikalist kuju andva laienduse kontseptsioon on sisse kirjutatud meievahelistesse pikaajalistesse lepingutesse.

Küsimus ei ole mitte konkurentsi vältimises. Küsimus on terminali asendiplaani seoses töö efektiivsusega ja sellest tulenevalt ka meie teenuse omahinnas. Kui sadamas hakati rääkima teisest konteinerterminalist Muugale, siis olime just meie need, kes soovitasime see ehitada praeguse terminali laiendusest samm edasi, kus seda oleks olnud ja on ka täna võimalik rajada. Iseasi on see, et vaevalt keegi strateegiline investor peaks majanduslikult võimalikuks või otstarbekaks, et Muugal ( ja üldse Eestis) oleks kaks spetsialiseeritud konteinertreminali.

Teise konteinerterminali avamiseks peaks olemas olema selleks vajalik kriitiline mass konteinereid. Terminalitäit vedamisvalmis kaupa aga pole hetkel füüsiliselt mitte kellegi meie regioonis, seega otsitakse kedagi, kes garanteeriks midagi, mida ei ole...

Juhul kui teine operaator tuleb, siis algab operaatoritevaheline võitlus olemasoleva mahu jagamise eest, mille tulemuseks on kaks kahjumis mittejätkusuutlikku konteinerterminali operaatorit, teenuse kvaliteedi oluline langus, ooteaegade pikenemine ning konteinervoogude kaotus meie naaberriikidele. Kas see ongi teisest operaatorist unistajate soov?!

PS! Just sellel põhjusel otustasid ?rhusi ( Taani) sadama kaks konkureerivat operaatorit käesoleval aastal ühineda, sest edasine mõtetu konkureerimine oleks tapnud mõlemad operaatorid. Nagu mulle ütlesid ?rhusi sadama esindajad on ka nemad oma hiljutised veendumused sadamasisese konkurentsi vajadusest ja kasulikkusest ümber vaadanud. Kui kriitilist kaubamassi pole, siis pole kohta ka konkurentsile.Täna on nad kindlalt veendunud, et kaubavoo eest konkureerida tuleb naaberriikide sadamatega, mitte stimuleerida konkurentsi sadama sees, mis selgelt kahjustab nii sadama kui ka riigi huve!

Soovin edu neile, kes otsivad strateegilist investorit, kes garanteeriks täiendavad kaubamahud! Tänane reaalsus on aga selline, et AS Muuga CT on ainukene operaator, kes on lepinguliselt garanteerinud AS Tallinna Sadamale 50.aastaks konkreetse konteinervoo või selle kohustuse mittetäitmisel rahalise trahvi maksmise. Eelmine aasta näiteks maksime sadamale lisaks muudele tasudele ka trahvi, kuna sadama arvates ei olnud ülemaailmne majanduskriis meie garanteeritud mahtude mittetäitmise õigustamiseks piisav argument. Sadam pisaraid ei usu, leping on leping st kui oled lubanud siis maksa. Transiidikeskus maksis nagu on alati maksnud kõik oma lepingulised kohustused.

Näiteks Ghenti sadama juhataja ütles meie kohtumisel käesoleva aasta märtsis, et neil ei tulnud taolist mõtet pähegi, et operaatoreid trahvida, sest ülemaailmne majanduskriis polnud ju operaatorite süü, mistöttu nad omades analoogset lepingulist õigust, seda operaatorite suhtes ei rakendanud. Julgen väita, et täiendava konteinervoo garantiid Muugale ( ja Eestisse üldse) ei ole valmis andma mitte keegi, olgu ta nimi siis nii kõlav ja tuntud kui tahes.

Kõnealuse laienduse 100% käiku andmiseks peab operaator investeerima 1 miljard krooni ning kinnitasime sadamale juba 3 aastat tagasi, et oleme valmis seda tegema ning selle investeeringu tegemiseks me mingit strateegilist investorit ei vaja. Strateegilisest partnerist, kes kindlustaks olulise mahu täiendavat konteinervoogu, oleme ka meie huvitatud ja enne 2007 aprilli oli meil sellise partneri ja sadamaga allkirjastatud ka kolmepoolne leping, mis teatud põhjustel prügikasti lendas. Sellele vaatamata võin kinnitada, et ka meie jätkame selles valdkonnas väga aktiivset tööd ja meil on hetkel laual vähemalt üks väga tõsine perspektiivne kaart.

Pole küll päris kindel, mida küsija mõtleb vertikaalselt integreeritud operaatorfirma all, aga eeldan, et silmas on peetud kedagi selle ala tuntud nö maailmanimega tegijat, kes oleks ühtlasi ka terminali operaatorfirma aktsionär. Oletame näiteks, et soovitud teise terminali operaatoriks saab maailmas tuntud konteinerlaevaliin Maersk. Mis siis juhtub? Kas küsija tõesti arvab, et ta võtab oma terminalis avasüli vastu oma konkurendid CMA/CGM APL või mõne teise laevaliini, kes täna on Muuga CT kliendid. Parimal juhul mitmekordse hinnaga, aga veel parem kui nad oma konteinerid MAERSK’i vedada annaks. Meil on sõltumatu operaatorina aga teretulnud kõik laevaliinid,ekspediitorid ja kaubaomanikud olgu nende nimi mis tahes, me käsitleme neid kõiki võrdselt tähtsatena ega loo neile ebavõrdseid ning diskrimineerivaid tingimusi. Olen veendunud, et sõltumatu terminal on ikkagi parem kui nn „dedicated“ ehk siis ühele tegijale pühendunud ( tema omanduses) konteinerterminal.

Ekspediitor
Miks võitleb Transiidikeskus nii aktiivselt konkureeriva konteinerterminali tekke vastu Muugale? See on ju ebanormaalne olukord kus Muuga CT kasum on 30% käibest. Eesti on ainuke Läänemereäärne riik kus on ainult 1 konteinerterminal ja konkurents puudub. Selline olukord ja kõrged hinnad pidurdavad kogu Eesti majanduse arengut.

Me pole - kordan veel ja veel - konkureeriva konteinerterminali vastu. Lihtsalt kui peatuses seisab iga päev 1 inimene siis pole tema veoks kahte bussi vaja! Täpsem vastus on kirjas eespool. Transiidikeskuse kontserni lipulaevaks on tõesti meie konteinerterminal ning tema hea rentaabluse taga on eeskät terminali töö ratsionaalne korraldamine ning efektiivne majandamine. Tulude poolelt on meil piir ette seatud meie lähiriikide konkureerivate terminalide poolt, nii et mingit liialdust teenustariifidega me endale lubada ei saa. Kui Muugale tuleb konkurent siis algab operaatoritevaheline hinnasõda olemasoleva mahu jagamise eest ehk tariifid langevad ja kliendid lühiajaliselt isegi võidavad. Kuna aga kahjumit teenides operaatorid ei investeeri, siis langeb teenuse kvaliteet ning halvemal juhul lõpetavad mõlemad operaatorid pankrotiga, siis pole see klindlasti see, mida kliendid soovivad. (vt. Arhusi sadama näide eespool

üks sadama omanikest ehk kodanik
Kui suure tulude kasvu kroonides aasta kohta suudaks Transiidikeskus lepinguliselt AS-le Tallinna Sadam garanteerida juhul, kui loodud täiendav konteinerterminaliala antakse pikaajaliselt kasutada talle?

Meie poolt sai 18. septembril 2007.a. allkirjastatud koostööleping, milles olid olemas nii garanteeritud konteinervood kui ka uued tänastest tunduvalt suuremad tasud, mis täitsid sadama poolt nõutud laienduse tasuvusaega. Mingil meie jaoks täiesti arusaamatul põhjusel ei kiitnud sadama nõukogu seda pakkumist heaks. Kodanikul kui sadama omanikul jäi saamata hulk kindlalt garanteeritud tulu. Kahjuks on täpsed numbrid konfidentsiaalsed.

Uue pakkumise teeme siis kui sadam allkirjastab meiega vastava kokkuleppe ametlike läbirääkimiste pidamise kohta.

huvitaja
Kui suured kaubamahud on teie konkurendil Navirailil, kes samuti tegutseb Muuga sadamas?

Naviraili puhul pole tegu mitte konkurendi vaid meie hea kliendiga, kes nagu eelpool öeldud on käesoleval aastal kasvatanud oma mahtusid 2,5 korda. Oleme just tegutsemas koos Naviraili ja Tallinna Sadamaga Ro-Ro mahtude edaspidise säilitamise ja kasvu kindlustamiseks.

veiks
Transiidikeskus on päris võimas firma, miks seda börsile ei ole veel aetud, ehk oleks abiks?

Nähes, mis praegu maailma börsidel toimub oleme pigem õnnelikud, et oleme suutnud omavahenditega nii toimida kui kasvada ja areneda. Uuteks investeeringuteks on meil vahendid samuti olemas, seega ei näe põhjust firmat börsile viia.

Luik
Minu jaoks on üllatus, et Transiidikeskuse üks väikeomanik on Enn Pant ja ka Toivo Ninnas. Kuidas nemad Transiidikeskuse tegemistele kaasa aitavad, või kaasa räägivad?

Kui Toivo Ninnas ( jun) on AS Refetra juhataja, siis tegeleb ta igapäevaselt selle ettevõtte arendamisega. Enn Pandi osalus teda ettevõtte igapäevase tegevusega aktiivselt ei seo.

hm
Mida arvata konteinervedude dünaamikast lähiaastail?

Loodame, et jätkame kasvutrendil, Vt. Vastust esimesele küsimusele.

tööjõud
Palju on Muuga sadamas täna töölisi? Kas töötajate arv on tänavu kasvanud, palkate te juurde inimesi?

Kuna Muuga sadamas tegutseb palju erinevaid operaatoreid, ei oska ma kõigi nende tööliste arvu paraku öelda. Transiidikeskuse AS annab tööd ca 300 inimesele. Vajadusel võime meie tütarfirma Varumees kaudu iga hetk seda arvu kahekordistada.

J.
Kas kütusemüügiga tegelev Referta on leidnud endale koostööpartneri nagu eesmärkideks seatud on tänavuseks aastaks? Kui palju on Referta kütust müünud tänavu võrreldes eelmise aastaga.

Kütusemüük pole AS Refetra põhitegevus vaid pigem kasutavad sadamas tegutsevad teised operaatorfirmad meie olemasolevat tanklat oma laadimistehnika tankimiseks. Seega pole ka põhjust rääkida mingite kütuse müügimahtude suurenemisest või vähenemisest.

ajakirjanik
Kui palju kakaoube toob Transiidikeskuse tütafrima Elevandiluurannikult? Kui palju on kakaoubade import mahud kasvanud Balti riikidesse ja Venemaale?

Meie uus tradingule suunatud tütarfirma sai loodud eesmärgiga laiendada Transiidikeskuse tegevusvaldkonda, otsida uusi turunišše ning seeläbi tuua rohkem kaupu läbi meie stividorfirmade poolt opereeritavate terminalide.

Hetkel on kauplemine Elevandiluurannikuga veel algusjärgus kuid näeme selles perspektiivset ja arenguvõimelist suunda.

Võime öelda, et käesoleval aastal on kakaoubade impordi mahud Balti riikidesse ja Venemaale oluliselt kasvanud ning teeme kõik endast oleneva, et see kasv annaks lisatööd ja -tulu ka Eesti transiidisektorile.

IP
Kui suuri investeeringuid on Transiidikeskus teinud tänavu? Millesse investeeriti?

Käesoleval aastal oleme investeerinud uue laadimistehnika soetamisse ja tehnilistesse uuendustess pisut alla 50 miljoni krooni. Oleme aasta aastalt olnud sunnitud edasi lükkama oma investeeringuid konteinerterminali laienduse kasutuselevõttu. Oleme jätkuvalt nende investeeringute tegemiseks valmis.

x
Milline turuosa on Muuga sadamal konteinerite ümberlaadimises ja sadamateenuste pakkumises? Kuidas on see turuosa sel aastal muutunud?

Meie regioonis on Muuga CT konteinerite käitlemise osakaal ca 5-6%. Liidrirollis püsib ka sel aastal St.Peterburgi sadam. Lähinaabritest on Läti suutnud oma turuosa pisut kasvatada, Soome mitte.

Jaana
Kuidas kavatseb Muuga CT raudteeveeremi töötlusvõimsust kasvatada?

Muuga CT raudteeveeremi töötlusvõimsuse see osa, mis sõltub meie tehnilistest ja logistilistest võimalustest võimaldaks kindlasti juba täna töödelda kordades rohkem. Probleemiks on meist mitte sõltuv mahukas ja seetõttu aeganõudev tollidokumentide vormistamine. Oleme omaalgatuslikult ette valmistanud uudse elektroonilise dokumendivormistuse platvormi, mis peaks kasutuselevõtu korral kogu protsessi oluliselt kiirendama. Töötame selles osas tihedas koostöös ekspediitorite, raudtee ja tolli esindajatega ning loodame peatseid positiivseid nihkeid.

Jaana
Mispärast Transiidikeskus teenis 2009. aastal 85% vähem puhaskasumit kui aastal enne seda? Millised on kasumiprognoosid tänavuseks?

Kes meist ei mäletaks, mis toimus kogu maailma majanduses aastal 2009. Kasumi vähenemine oli meilgi seotud ülemaailmse kaubamhtude vähenemisega.

Sel aastal on kaubamhtude taastumisest tulenevalt loota ka kasumi taastumist.

Investor
Kas vastab tõele, et Transiidikeskus on müügis ja juhul kui uue konteinerterminali enda kätte saate (s.o. ellimineerite tulevikus konkurentsi) tõuseb Transiidikeskuse müügihind suurusjärgus 500-700 mill EEK-i?

Ei vasta tõele. Keegi püüab järjekindlalt taolist desinformatsiooni levitada või loodab tõesti, et see nii on. Vahel on meilgi tekkinud tunne justkui tahetakse kusagilt survestada Transiidikeskust oma aktsiaid müüma. Tahaks teada, mis huvi kellelgi selleks võiks olla? Meie oleme oma praeguse tegevuse ja selle tulemustega rahul ega näe põhjust miks peaksime oma aktsiaid müüma. Transiidikeskuse AS strateegia on üles ehitatud pikaajalistele kavadele omada ja opereerida sadamaterminale. Siit ka meie huvi Muugale ehitatud konteinerterminali laienduse vastu. Esialgu tähendab selle laienduse kasutuselevõtt meile pigem kulu, kuna laiendus pole veel kaugeltki valmis ja selle käikuandmiseks peab eraoperaator investeerima ca 1 miljard krooni. Konkurentsist Vt.eespool.

hiinlane
Miks Muuga CT ei ole vastu võtnud hiinlaste ettepanekut ühisettevõte luua ning uus konteinerterminal koos ehitada? Kas põhjuseks on lootus lühiajaliselt oma hind kõrgemaks kruvida?

Hiinlased pole Muuga CT’le ettepanekut ühisettevõtte loomiseks teinud. Nagu eespool öeldud ei ole AS Muuga CT aktsionäridel huvi pelgalt finantsinvestorile oma aktsiaid müüa. See võib kõne alla tulla vaid siis kui tegemist on strateegilise partneriga, kes garanteerib tänasest oluliselt suurema täiendava konteinervoo. Ningbo ütles selgelt, et nemad mingit täiendavat kaubavoogu ei granteeri, seega pole nendega ühisettevõtte loomine meie jaoks majanduslikult otstarbekas. Ilmselt ka neile mitte, miks nad muidu ka Tallinna Sadamaga koostööst loobusid.

Paraku ei mõsta, millise hinna kruvimisest antud kontekstis jutt käib. Meie jaoks on oluline pigem pikajaline usaldusväärsus ja jätkusuutlikkus.

pidur
Muuga CT üle 10 aasta arengu tulemusel loodate saavutada 150 tuhat TEU sellel aastal (http://www.logistikauudised.net/Default.aspx?PublicationId=37f42c31-5319-4d0f-9ae7-5ae127ae2320&ref=rss). Oma tänase terminali võimsuseks toote 450 tuhat TEU. Olete täna jõudmas 1/3 võimsuse ärakasutamisele. Kuidas hindate sellel taustal oma vajadust ja võimalusi suurema ala järgi, mis suurendaks veelgi Muuga CT alakoormatust? Täiendava tühja ala lisandumine toob kaasa hinnatõusu surve tänastele klientidele, sest tänased kliendid on need, kellel tuleb ka uue tühja ala eest maksma hakata. Kuidas veenate, et tegemist ei ole tarbetu laienemisriski võtmisega?

Nagu eespool öeldud on meie käesoleva aasta prognoos pisut väiksem kui 152 000 TEU’d, mis me tegime 2006.a. Seejärel oli maht 2 aastat 181 000 TEU’d ning siis tuli majanduskriis ja ca 27% langus ka meie terminali konteinervoos, mis oli küll õnneks väiksem kui meie regiooni keskmine, aga suur ikkagi. Terminali võimsust kasvatame me aastast aastasse täiendavate investeeringute tegemisega nii uue laadimistehnika soetamiseks kui ka platside, raudteelaadimispunkti rajamisse. Eriti suure efekti tootmisvõimsuse kasvatamisel saavutasime maailmas unikaalse konteinerterminali laadimistehnoloogia kasutuselevõtuga, mida tänaseks on meie ( Eesti!) eeskujult kopeeritud juba kümnetes maailma konteinerterminalides.

Jah, kui 2007 ja 2008 oli meie terminali võimsusest kasutusel ca 50% siis täna on see 1/3, Nagu eespool öeldud on see meie konkurentriikide sadamates seis täpselt samasugune ja uusi terminale tuleb lähiaastail veel juurde.

Kuna meie töö on kahjuks ebarütmiline, siis pole võimalik oodata kuni tootmisvõimsus 100% täis saab ning seejärel investeerida. Kui terminali tootmisvõimsust selgitada auto näitel, mille maksimalne kiirus on võrdne 100 % tootmisvõimsusega siis sõita saab ja tohib ju ainult kuni lubatud piirkiiruseni ehk siis praktiliselt kasutatatav võimsus ca 75 % ja üle tähendab juba riski ja rahulolematuid kliente. Arvestades laevade, autode ja rongide saabumise ebarütmilisust on meil juba täna päevi, mil oleme töötanud täisvõimsuse graafikus ning sellega ka edukalt hakkama saanud. Vabade võimsuste olemasolu annab eelise ka täiendavate mahtude saamiseks, sest nende vastuvõtuks oleme me koheselt valmis. Näiteks võiks siinkohal tuua käesoleva aasta märtsi, mil Soome sadamaterminalid streikisid ning meil oli koheselt võimalik oluliselt suuremaid konteinervoogusid teenindada, millele tänu nad siia ka tulid.

Mis puudutab laiendusriski, siis sadam on selle riski juba täna võtnud ning meie pikaajalise partnerina oleme valmis nendega seda riski jagama. Kindlasti ei ole majanduslikult otstarbekas kogu laienduse kohene kasutuselevõtt, vaid seda tuleb teha etapiviisiliselt lähtuvalt turunõudluset nagu eespool öeldud. Kindlasti ei hakka kliendid selle all kannatama, kuna soovime olla endiselt oma regioonis konkurentsivõimelised.

S.
Kas Transiidikeskus on endiselt Estmare 50% omanik?

Ei ole.

Jaana Pikalev: Siin on teinud Äripäev eksimuse ning kajastanud CV-s tütarfirmasid varasema seisuga. Vabandame eksimuse pärast.

imeline teadus
Kui suur on suurim konteinerlaev, mis on Muuga sadamas vastuvõetud?

Suurim konteinerlaev, mida oleme oma konteinerterminalis teenindanud on mahutanud ca 2500 TEU'd. Oleme valmis vastu võtma ka suuremaid laevu, kui saame kasutusele võtta terminali laienduse.

joonas
Kui palju on Transiidikeskusel varasid? Mis summat on firma väärt?

Kuna me ei kavatse oma firmat müüa, pole meil ka põhjust tema varade väärtust hinnata.

Palju Transiidikeskus maksis dividende eelmise aasta tuludelt?

Transiidikeskus pole eelmise aasta tuludelt maksnud. Hoiame raha konteinerterminali laienduse omafinantseeringuks.

Jälgija
Kuigi tänase artikli alguses toodud Transiidikeskuse CV väidab vastupidist, müüsite osaluse Estmare Logistikas juba 2007. aastal. Enne seda, 2006. aastal müüsite osalused AS-is Muuga Soojatehas ja Tallinna kesklinna sadama stividorifirmas HTG Invest . 2008. aastal müüsite osaluse väetiseterminalis DBT. Viimasel 4-5 aastal ei ole Transiidikeskus asutanud ühtegi uut tütart ega omandanud uusi osalusi. Tahtmatult jääb mulje, et Transiidikeskusel on käimas pikalt planeeritud väljumise strateegia. Kuidas Transiidikeskuse tegevjuhina seda kommenteerite?

Transiidikeskus areneb ja struktureerib ennast ümber pidevalt lähtudes turuolukorrast.Tõepoolest oleme müünud oma osalused ülalnimetatud firmades, et kontsentreerida oma tegevust meie jaoks prioriteetsetele valdkondadele. Samas oleme hiljuti asutanud uue tütarfirma TK Eurotrade ( Vt.eespool). Teeme ka edaspidi struktuurimuutusi, mis parandavad meie tegevuse efektiivsust.

Oleme oma turul tugevalt sees ega kavatse niipea sealt väljuda.

tups
Kui palju on masu ajal sadama operaatoreid hingusele läinud?

Minu andmetel seni õnneks mitte üle kolme.

Kui palju mõjutab Muuga sadamat Ust-Luga sadama areng? Kui palju võib Eesti kaotada sinna liikuvat kaubavoogu?

Loomulikult mõjutab see Muuga sadamat tervikuna. Kaubavoogude võimalik kaotamine või mittekaotamine sõltub aga pigem kohaliku logistikasektori tegevusest või tegevusetusest.

Konteinerite osas pole Ust Luga meid seni mõjutanud, teeme omalt poolt kõik, et see ei juhtuks ka edaspidi.

Vastatud küsimused

Tom
Kas vastab tõele, et Eesti Post on turule tulemas samasuguse teenusega? Kas tõesti on turul ruumi kahe automaadivõrgu jaoks või miks raisatakse maksumaksja raha selle peale? Minule, kui maksumaksjale tundub see igatahes hullumeelse plaani ja raharaiskamisena. Miks te ei tee EP-ga selles osas koostööd?

Jah, nad on loomas oma võrku, aga oma investeerimisotsuseid peab Eesti Post ikka ise kommenteerima.

Oleme Eesti Postile koostööd pakkunud, et ka neile võimaldada kasutada SmartPOST pakiautomaadi võrku kuid paraku on neil oma investeerimisotsused tehtud ja sellest ei loobuta.

Laur
Kas SmartPosti hinnad jäävad samaks!? Kas selliste hindadega on Smartpost ikka jätkusuutlik, eesmärk on ikka kasumisse jõuda.

Hinnad jäävad samaks. SmartPOST-i eesmärgiks on olla jätkuvalt soodsaim ja mugavaim postipakiteenuse osutaja Eestis.

Teenus on selliste hindadega täiesti jätkusuutlik. Kasumisse jõudmiseks on meil vaja mahtusid tõsta veel 30% ning sellega saame uuel aastal kindlasti hakkama.

Palju õnne!
Õnnitlen uude ametisse asumise puhul. Mis on esimesed sammud, eesmärgid, tegevused, mille olete endale seadnud uues ametis, kuhu jõuda soovite?

Tänan!

Müük on peamine, millele keskendun. Mahtude kasvatamisega jõuame uuel aastal ka kasumisse.

Täna on kasutanud SmartPOST-i teenust 15% Eesti elanikkonnast. Enamus nendest klientidest on korduvkliendid. Seega on väljakutseks, kuidas saada inimesed esimest korda automaati kasutama.

Ise keskendun uute koostööpartnerite ja suurklientide leidmisele.

Kõikidest erakliendi pakkidest on SmartPOST-i turuosa 11%. Kättetoimetatavate postipakkide turust on värske uuringu põhjal 21% meie käes, seega kasvuruumi ning väljakutseid jätkub.

Jõulud
Kas SmartPOSTI pakiautomaadid on jõulude ajal ka pungil pakke täis nagu tavapäraselt kui kõikidel on niiöelda pühade aegsed mahud?

Jõulud on loomulikult tipphooaeg, milleks oleme väga korralikult ennast ette valmistanud. Oleme eelmise aasta jõuluhooajast õppust võtnud ning läksime sellele hooajale vastu laiendades SmartPOST automaadi võrku veelgi (meil on nüüd üle Eesti 46 automaati) ning laiendades aktiivsemas kasutuses olevate automaatide kappide arvu 3600 kapilt (eelmisel aastal), 6300 kapini sel aastal.

ints
Äripäeva artikkel on pealkirjastatud nii et loob eelduse nagu poleks ettevõte kasumis - arvestades väljast näha olevaid märke - Smartposti populaarsust ja aasta keskel toimunud müüki, ma küsiks - kas tõesti?

Äriplaan on üles ehitatud nii, et ettevõte jõuab kasumisse pärast teatud kriitilise massi saavutamist.

Ärgem unustagem, et SmartPOST-i teenus lansseeriti Eesti turul 2009. aasta alguses, kui avanes Eesti postiturg. Võiks öelda, et see on algusest lõpuni üks suur edulugu, et nii lühikese aja jooksul oleme saavutanud eelpool mainitud 21% turuosa.

Ma arvan, et see ei ole sugugi halb tulemus kui "alles" kolmandal tegevusaastal jõuab SmartPOST kasumisse.

Küss
Kui hästi on Eesti turule juurdunud GLS kuller, silma ei torka ta üldse? Kas sellest firmast teataksegi üldse Eesti turul midagi? Mismoodi kavatsete koostöös turuliidriks tõusta?

Kasutame logistikas mitmeid koostööpartnereid. GLS on meie koostööpartner, kellega liiguvad SmartPOST pakid Euroopasse.

Turuliidriks saame tõusta vaid ja ainult läbi eduka koostöö oma partneritega.

Anne
Millal tuleb aeg, kui pakiautomaat on igas suuremas poes? Kuhu tulevad uued pakiautomaadid järgneva 6 kuu jooksul? Kui suurte mahtude juures saate praegust paki saatmise hinda alandada?

SmartPOST pakiautomaadi võrk kasvab vastavalt nõudluse kasvule.

Uute automaatide täpsetest asukohtadest on veel vara rääkida, aga potentsiaali on nii Tallinnas, Tartus kui ka väiksemates piirkondades.

Praegu mõtleme eelkõige mahtude kasvatamisele ja tänu sellele kasumisse jõudmisele. SmartPOST on ka ilma hinnaalanduseta soodsaim postipakiteenus Eestis.

klient
Kui palju e-poode on praegu Smartposti kliendid, kes otse pakuvad postitust klientidele pakiautomaati?

Enamus reaalselt tegutsevatest e-poodidest pakub ka SmartPOST-i tarnevõimalust. Tänasel päeval on selliseid poode kokku 649.

Juhan
Milline on SmartPOSTI turupositsioon praegu saadetiste turul? Kui kiiresti see kasvab?

Tänase seisuga on kõikidest eraisikutele suunatud postipakkidest 11% SmartPOST-i käes ning kättetoimetatavatest pakkidest 21%.

Meil on viimastel kuudel iga kuu umbes 10000 uut SmartPOST automaadi esmakasutajast klienti, kes pärast esmakordset positiivset kogemust jäävad meie püsiklientideks.

Mait
millise turu (postivedu, kulleriteenused vms) liidriks SmartPOST pürib ja mis ajaks?

Eraisikutele suunatud postipakiturg on SmartPOST-i üks peamiseid ambitsioone. Ma ei tahaks täna veel spekuleerida, kas ja millal täpselt SmartPOST turuliidriks saab.

Samas tahan rõhutada, et meie teenust kasutavad ka väga paljud ettevõtted, kes on leidnud SmartPOST-i näol väga mugava ja soodsa viisi kaupade liigutamiseks oma kontorite, klientide vm. vahel.

aga ikkagi
Millal võiks SmartPost börsile minna?

Börsile minnakse üldjuhul selleks, et ettevõtte edasiseks arenguks raha kaasata. Itella SmartPOST OÜ kuulub selle aasta augustist Itella kontserni. Seoses sellega on meil tugev omanik olemas, kes edasisi arenguid rahastada saab. Börsile minuku plaan ei ole seega meie jaoks aktuaalne.

GS.eu
Millised on võimalikud piiratused/riskid/kitsendused teie äri arengule nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul? Küsimus on kantud soovist hinnata enda riske eeldatavast koostööst SmartPostiga. tänan

Rahvusvahelisel tasandil on riskid ja piiratused seotud suurte postiettevõtete omavaheliste lepetega, millega suunatakse kaubavood kindla koostööpartneri kätte.

Meie äri piirab mõnes mõttes (küll vaid näiliselt) täna kapi suurus. Suurim pakk, mis meie automaati mahub, on 60x60x60cm. Tegelikkuses aga valdav osa saadetavaid pakke mahub SmartPOST automaati, mistõttu rahuldab ka enamiku inimeste vajadused.

Koostööst võib meiega alati rääkida, seda ka rahvusvahelistumise suunal. Järgmise aasta kevadel näiteks lansseeritakse SmartPOST-i teenus Helsingi piirkonnas. Teisisõnu meie koostööpartneritest e-poed või kataloogimüüjad saavad ka enda rahvusvahelistumise siduda SmartPOST-i teenuse laienemisega välisamaale.

riin
Kui palju postipakke teile tagasi saadetakse? (tean, et selline võimalus on teil automaadis nagu tagasta pakk)

See sõltub hästi palju vastavast e-poset või kataloogi müüjast.

Traditsiooniliselt on kõige suurem tagastusprotsent riidekaupadel, kus see võib küündida 40%-ni.

Aga siinkohal tahan rõhutada kataloogikaupade tagastamise mugavust SmartPOST automaati, võrreldes tavapostkontorisse viimisega. Uksekood, millega klient pakiautomaadis kauba kätte sai, on 14 päeva aktiivne. Seega, kui tellitud kaup kliendile ei sobinud, saab ta sama uksekoodiga väga lihtsalt kauba müüjale tagastada.

Millal jõuavad Smartposti postiautomaadid ka väiksematesse linnadesse? Kuidas jagunevad automaadid (mida on 46 nagu ütlete), erinevate linnade vahel? 

Sügisel paigutasime väiksematesse linnadesse 10 SmartPOST pakiautomaati. Täpset asukohta saate vaadata siit: http://eteenindus.smartpost.ee/kiosks?lang=et

Jaana Pikalev
Aitäh, Risto Eelmaa, et vastasite Logistikauudiste lugejate küsimustele. Mida soovite kolleegidele, partneritele, transpordi- ja logistikaettevõtjatele järgmiseks aastaks?

Soovin kõigile edu ja tuult tiibadesse uuel aastal! Halvemad ajad on möödas ning siit saavad asjad ainult ülesmäge liikuda. Loodan, et rasked ajad on meid kõiki positiivsemaks muutnud ja rohkem avanud ka koostööle. Logistika valdkond juba iseenesest eeldab väga ladusat ja sujuvat koostööd. SmartPOST on selleks valmis ning kui mõni logistikaettevõte näeb enda teenindusprotsessis potentsiaali ka SmartPOST automaatides, siis meie oleme koostööks valmis!

Kunn
Kuidas Venemaa turul läheb? Kas on oodata ka käibe kasvu? Eesti turul te tõenäoliselt liidrirolli ei saa, sest ikka kuller ja tähitud pakid panevad ära. Pigem on oodata DPD kasvu.

Tere. Siinkohal tuleb teha vahet Itella SmartPOST OÜ-l, kes omab automaatide võrku ja opereerimisteenust Eestis ning Cleveron OÜ-l, kes on meie poolt pakutavate automaatsete pakiterminalide tootjaks. Seega ei saa mina kommenteerida Venemaa tulemusi.

Mis puudutab SmartPOST automaati vs. kullerteenus, siis usume meie, et inimeste jaoks on oluliselt mugavam minna oma postipakile järgi temale sobival ajal ja oma kodupoodi, mitte aga oodata kullerit mitu tundi ning olla seetõttu naelutatud koju.

Klient
Miks koliti ära Järve keskuse pakiautomaat teisele korrusele? Mugavam oleks, kui automaadid oleksid välisuste läheduses, et ei peaks pakke pikka maad tassima.

Järve keskuse pakiautomaat oli väga aktiivses kasutuses ning vajas laiendamist. Kuna keskus meile olemasolevas kohas lisapinda võimaldada ei saanud, kolisimegi II korrusele.

Üldises mõttes püüame aga alati leida klientide jaoks mugavaima asukoha. Tihtipeale ei sõltu see aga meist vaid keskuse operaatori võimalustest ning lepingutest.

Huviline
Milline on SmartPost saadetiste maht olnud 2010 aastal? Milliste muudatustega plaanib ettevõte jõuda kasumisse 2011 aastal, milline on selleks vajalik maht? Kas on plaanis tuua turule ka uusi lahendusi, mis aitavad ettevõtte kasumisse?

Maht on rohkem kui kahekordistunud. Eelmisel nädalal toimetasime näiteks klientidele kätte umbes 2500 pakki päevas.

postikana
Kui palju on pakisaatmismahud suurenenud sel aastal? Millal te börsile lähete?

Pakisaatmise mahud on meil sel aastal kasvanud üle kahe korra.

Henrik
Tere! Üldiselt olite tublid ja olete seda ka praegu. Aga millal saab näiteks USA Amazonist teie kaudu kaupa osta nõnda, et tolliteenus on ka sees? Ehk siis, et ei peaks Eesti Postiga asju ajama. Nad on dokumentide vormistamisel täiesti võimatud.

Tere. Püüame ka edaspidi olla tublid.

See on keerulisem küsimus kui ehk esialgu tundub. Rahvusvahelised postipakid liiguvad vastavalt suurte postiettevõtete vahel sõlmitud kokkulepetele.

Meie oleme huvitatud klientidele kätte toimetama ka välismaalt tellitud kaupasid, aga see on pikem projekt. Anname kindlasti inimestele teada kui selline võimalus on SmartPOST-i kaudu klientidele loodud.

test
test
fsdfsdfsdf  fssfdd
sah
test  111

Osale arutelus

  • Erik Laidvee

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,51 0.207416
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,91 -0.132797
Hiina jüaan CNY 7,82 -0.304827
Hongkongi dollar HKD 9,21 -0.334209
Horvaatia kuna HRK 7,51 0.006659
Iisraeli seekel ILS 4,12 -0.275788
India ruupia INR 76,80 -0.345827
Indoneesia ruupia IDR 15976,00 -0.336868
Islandi kroon ISK 124,11 -0.371666
Jaapani jeen JPY 133,70 0.217383
Kanada dollar CAD 1,48 -0.097992
LAV rand ZAR 16,04 0.304628
Lõuna-Korea vonn KRW 1338,10 0.089759
Malaysia ringgit MYR 4,99 -0.2038
Mehhiko peeso MXN 22,28 -0.013461
Norra kroon NOK 9,40 -0.039891
Poola slott PLN 4,23 -0.021251
Rootsi kroon SEK 9,63 -0.047338
Rubla RUB 67,74 -0.191539
Rumeenia leu RON 4,60 -0.004349
Singapuri dollar SGD 1,61 -0.111947
Suurbritannia nael GBP 0,90 0.08773
Šveitsi frank CHF 1,16 0.225534
Taani kroon DKK 7,44 -0.001746
Tai baht THB 39,16 -0.229299
Tšehhi kroon CZK 25,71 -0.058315
Türgi liir TRY 4,33 0.099438
Ukraina grivna UAH 31,44 -0.345838
Ungari forint HUF 307,64 -0.045487
USA dollar USD 1,18 -0.365305
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.39486
Valgevene rubla BRL 3,74 -0.34897
Valgevene rubla BYN 23033,00 -0.856577

Valdkonna töökuulutused