10. august 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

9. ja 12. klassi õpilaste jaoks on kool läbi saanud, nad valivad sel suvel järgmise õppeasutuse ja -suuna. Nende noorte spetsialistide hilisema konkurentsivõime tööturul määrab valitud hariduse ja selle kvaliteedi vastavus turu nõudlusele, mistõttu on oluline olla ettenägelik juba praegu.

Regioonis on puudus sobivast tööjõust

Juba praegu, aeglase majanduskasvu tingimustes annab Baltimaade tehniliselt keerulisim ja suurim taristuprojekt Rail Baltic tõuke tööjõunõudlusele. RB esitab ühtlasi väljakutse tagada kvalifitseeritud kohalike spetsialistide olemasolu sellistes valdkondades nagu ehitus ja inseneriteadused, rääkimata IT-spetsialistidest, kelle järele ületab nõudlus pakkumist juba aastaid.

Arvestades valdkonna kiiret uuenemist ja digiteerimist, on see trend jätkuvalt tõusujoones. Alates 2026. a. on Baltimaade turul RB taristu toimimise tagamiseks vaja näiteks vedurijuhte ja rongide hooldusspetsialiste, kes on valmis töötama rahvusvahelises keskkonnas, samuti rööbasteede ja teiste raudteesüsteemide hooldajaid ning rongiliikluse juhtimise spetsialiste.

Uue raudteetaristu mõjul on omakorda vaja inter- ja multimodaalsete tarnekettide logistikaspetsialiste. Kuna RB on elektriraudtee, on vaja ka raudtee elektrifitseerimise spetsialiste.

RB ehitus algab juba 2019. Projekti tasuvusanalüüs (CBA, Cost Benefit Analysis) näitab, et RB loob Baltimaades ehitusetapi ajaks 13 000 täistööajale taandatud töökohta ehitusvaldkonnas ning enam kui 24 000 täistööajale taandatud töökohta otseselt ja kaudselt seotud valdkondades.

Juba praegu on selge, et Baltimaad ei ole valmis projekti tekitatavat nõudlust kvalifitseeritud tööjõu järele rahuldama, mistõttu peavad projekti potentsiaalsed tarnijad oma liitumist kaaludes mõtlema, kuidas see probleem lahendada.

Paraku on Eestil teiste Euroopa riikidega võrreldes kesised tulemused täppisteaduste ja tehnoloogiaspetsialistide ettevalmistamisel ning STEM-erialade (teadus, tehnoloogia, inseneriteadused ja matemaatika) populaarsuse suurendamisel noorte seas. STEM-spetsialistide ettevalmistamisel on Euroopas juhtpositsioonil Soome, Suurbritannia, Iirimaa, Prantsusmaa, Portugal, Sloveenia, Leedu jt (Eurostat, 2015).

Arvestades oodatavat tööjõunõudluse kasvu seoses taristuobjektide projekteerimise ja ehitamisega, sunnib ebapiisav kohalike spetsialistide arv juba praegu otsima sobiva kvalifikatsiooniga inimesi välismaalt.

Õppeasutused peavad õppekavasid täiustama

Põhikooli- ja gümnaasiumilõpetaja prioriteediks tuleb seada tuleviku nõudmistele vastava eriala valimine, välistamata võimalust jätkata haridusteed mitte ainult ülikoolide pakutavatel erialadel, vaid ka kutsekoolides, millel on Baltimaades juba praegu potentsiaali selle valdkonna jaoks kõige paremaid spetsialiste pakkuda.

Selleks, et meie noored spetsialistid suudaksid tulevikus tõepoolest konkureerida spetsialistidega rahvusvahelisel tööturul, peab Eesti haridussüsteem suutma vaadata tulevikku ning tegelema vajaliku ja kvaliteetse hariduse kättesaadavuse tagamisega, olles tugevalt orienteeritud tuleviku tööturu nõudluse rahuldamisele.

Praegu paljudes valdkondades ja riikides kõige nõutavamaid erialasid ei olnud 5–10 aasta eest üldse olemaski. Muutused toimuvad järjest kiiremini. 65% praegu algkoolis õppivatest lastest töötab tulevikus erialadel, mida me võime praegu ainult ennustada (WEF, 2016). 

Seetõttu on veelgi olulisem innustada noori õppima erialadel, mis arenevad jõuliselt, on tulevikus väga nõutud ja vastavad tänapäevastele õppekavastandarditele. Keskkonnateadlased ja -spetsialistid, IT- ja digitehnoloogia eksperdid, insenerid ja ehitusasjatundjad on ainult mõned erialad, mida vajatakse tulevikus väga nii kohalikul kui ka regionaaltasandil.

Seoses RB ehitusetapiga aastatel 2019–2026 tekib vajadus uute erialade ja ametite järele, milleks praegu spetsialiste ette ei valmistata. Samuti võib praegu ette näha mõnede raudteega seotud ametite esindajate puudust Baltimaade tööturul. Sellised ametid on näiteks ehitusmasinate operaator, ehitustehnik ja -insener, konstrueerija, digitehnoloogia ekspert, maamõõtja, ehituskonstruktsioonide ja -materjalide kvaliteedi katsetaja, kõrgepingevõrkude ja nõrkvoolu spetsialist, kontaktvõrkude projekteerija ja paigaldaja.

Kvaliteetse Euroopa rööpmelaiusega raudtee ehitamiseks on vaja spetsialiste, keda ei ole meie regioonis saadaval. Kutse- ja kõrgkoolid, mis soovivad pidada sammu tulevase nõudlusega tööjõu järele ja aidata tagada vajaliku kohaliku tööjõu olemasolu, peavad edendama tehnikaspetsialistide õpet. Juba praegu tuleb mõelda uutele ja praktilistele oskustele mõeldud õppekavadele ja uutele õppesuundadele.

Seetõttu tuleb õppekavade muutmist kavandades võtta arvesse üha kasvavat rahvusvaheliste projektide arvu, mis nõuab kõigi tasemete spetsialiste, kes oskavad mitut keelt.

Soodustama peaks kindlasti ka inglise keeles õppimist. 21. sajand nõuab keeleoskust ka ehitusplatsil töötades. Nii RB kui ka tulevased projektid nõuavad suutlikkust teha koostööd välisriikide spetsialistidega ja töötada rahvusvahelistes projektimeeskondades, mistõttu võõrkeeleoskus on tohutu eelis.

Tähtis on meeles pidada, et tehnoloogia ja taristu arenedes muutub ka töökeskkond. Tulevikus tekivad raudtee ekspluatatsiooni alal uued töökohad – nii otseselt taristu haldamise ja kasutamise, reisijate- ja kaubaveo valdkonnas kui ka sellega kaudselt seotud töökohad, mille tekitab uue taristu põhjustatud majandustegevus, nagu uued ettevõtlusvormid, kaubandus, turism, transport, logistika jt.

Oluline roll on innovatsioonil, uutel tehnoloogiatel ja digiteerimisel, millel on oma koht raudteevaldkonnas juba praegu ning mis annavad tulevikus olulise panuse reisijate ja kaupade mobiilsusesse, juhtimissüsteemide kontrollimisse, vedude turvalisusesse ja kavandamisse ning rikastavad reisijate kogemust sõitude planeerimisel.

Autor: Baiba A. Rubesa RB Rail ASi tegevjuht ja juhatuse esimees