Rail Balticu mõju – nõudlus erialade järele

RB Raili tegevjuht ennustab tohutut tööjõupuudust raudtee valdkonnas.
RB Raili tegevjuht ennustab tohutut tööjõupuudust raudtee valdkonnas.

2026. aastal muudab Baltimaade majandusruumi uus raudteeliin – Rail Baltic, mis loob uued võimalused äritegevuse arendamiseks või mugavaks reisimiseks, aga tekitab ka nõudluse raudtee ekspluatatsiooni valdkonna spetsialistide järele, kirjutab RB Rail ASi tegevjuht ja juhatuse esimees Baiba A. Rubesa.

9. ja 12. klassi õpilaste jaoks on kool läbi saanud, nad valivad sel suvel järgmise õppeasutuse ja -suuna. Nende noorte spetsialistide hilisema konkurentsivõime tööturul määrab valitud hariduse ja selle kvaliteedi vastavus turu nõudlusele, mistõttu on oluline olla ettenägelik juba praegu.

Regioonis on puudus sobivast tööjõust

Juba praegu, aeglase majanduskasvu tingimustes annab Baltimaade tehniliselt keerulisim ja suurim taristuprojekt Rail Baltic tõuke tööjõunõudlusele. RB esitab ühtlasi väljakutse tagada kvalifitseeritud kohalike spetsialistide olemasolu sellistes valdkondades nagu ehitus ja inseneriteadused, rääkimata IT-spetsialistidest, kelle järele ületab nõudlus pakkumist juba aastaid.

Arvestades valdkonna kiiret uuenemist ja digiteerimist, on see trend jätkuvalt tõusujoones. Alates 2026. a. on Baltimaade turul RB taristu toimimise tagamiseks vaja näiteks vedurijuhte ja rongide hooldusspetsialiste, kes on valmis töötama rahvusvahelises keskkonnas, samuti rööbasteede ja teiste raudteesüsteemide hooldajaid ning rongiliikluse juhtimise spetsialiste.

Uue raudteetaristu mõjul on omakorda vaja inter- ja multimodaalsete tarnekettide logistikaspetsialiste. Kuna RB on elektriraudtee, on vaja ka raudtee elektrifitseerimise spetsialiste.

RB ehitus algab juba 2019. Projekti tasuvusanalüüs (CBA, Cost Benefit Analysis) näitab, et RB loob Baltimaades ehitusetapi ajaks 13 000 täistööajale taandatud töökohta ehitusvaldkonnas ning enam kui 24 000 täistööajale taandatud töökohta otseselt ja kaudselt seotud valdkondades.

Juba praegu on selge, et Baltimaad ei ole valmis projekti tekitatavat nõudlust kvalifitseeritud tööjõu järele rahuldama, mistõttu peavad projekti potentsiaalsed tarnijad oma liitumist kaaludes mõtlema, kuidas see probleem lahendada.

Paraku on Eestil teiste Euroopa riikidega võrreldes kesised tulemused täppisteaduste ja tehnoloogiaspetsialistide ettevalmistamisel ning STEM-erialade (teadus, tehnoloogia, inseneriteadused ja matemaatika) populaarsuse suurendamisel noorte seas. STEM-spetsialistide ettevalmistamisel on Euroopas juhtpositsioonil Soome, Suurbritannia, Iirimaa, Prantsusmaa, Portugal, Sloveenia, Leedu jt (Eurostat, 2015).

Arvestades oodatavat tööjõunõudluse kasvu seoses taristuobjektide projekteerimise ja ehitamisega, sunnib ebapiisav kohalike spetsialistide arv juba praegu otsima sobiva kvalifikatsiooniga inimesi välismaalt.

Õppeasutused peavad õppekavasid täiustama

Põhikooli- ja gümnaasiumilõpetaja prioriteediks tuleb seada tuleviku nõudmistele vastava eriala valimine, välistamata võimalust jätkata haridusteed mitte ainult ülikoolide pakutavatel erialadel, vaid ka kutsekoolides, millel on Baltimaades juba praegu potentsiaali selle valdkonna jaoks kõige paremaid spetsialiste pakkuda.

Selleks, et meie noored spetsialistid suudaksid tulevikus tõepoolest konkureerida spetsialistidega rahvusvahelisel tööturul, peab Eesti haridussüsteem suutma vaadata tulevikku ning tegelema vajaliku ja kvaliteetse hariduse kättesaadavuse tagamisega, olles tugevalt orienteeritud tuleviku tööturu nõudluse rahuldamisele.

Praegu paljudes valdkondades ja riikides kõige nõutavamaid erialasid ei olnud 5–10 aasta eest üldse olemaski. Muutused toimuvad järjest kiiremini. 65% praegu algkoolis õppivatest lastest töötab tulevikus erialadel, mida me võime praegu ainult ennustada (WEF, 2016). 

Seetõttu on veelgi olulisem innustada noori õppima erialadel, mis arenevad jõuliselt, on tulevikus väga nõutud ja vastavad tänapäevastele õppekavastandarditele. Keskkonnateadlased ja -spetsialistid, IT- ja digitehnoloogia eksperdid, insenerid ja ehitusasjatundjad on ainult mõned erialad, mida vajatakse tulevikus väga nii kohalikul kui ka regionaaltasandil.

Seoses RB ehitusetapiga aastatel 2019–2026 tekib vajadus uute erialade ja ametite järele, milleks praegu spetsialiste ette ei valmistata. Samuti võib praegu ette näha mõnede raudteega seotud ametite esindajate puudust Baltimaade tööturul. Sellised ametid on näiteks ehitusmasinate operaator, ehitustehnik ja -insener, konstrueerija, digitehnoloogia ekspert, maamõõtja, ehituskonstruktsioonide ja -materjalide kvaliteedi katsetaja, kõrgepingevõrkude ja nõrkvoolu spetsialist, kontaktvõrkude projekteerija ja paigaldaja.

Kvaliteetse Euroopa rööpmelaiusega raudtee ehitamiseks on vaja spetsialiste, keda ei ole meie regioonis saadaval. Kutse- ja kõrgkoolid, mis soovivad pidada sammu tulevase nõudlusega tööjõu järele ja aidata tagada vajaliku kohaliku tööjõu olemasolu, peavad edendama tehnikaspetsialistide õpet. Juba praegu tuleb mõelda uutele ja praktilistele oskustele mõeldud õppekavadele ja uutele õppesuundadele.

Seetõttu tuleb õppekavade muutmist kavandades võtta arvesse üha kasvavat rahvusvaheliste projektide arvu, mis nõuab kõigi tasemete spetsialiste, kes oskavad mitut keelt.

Soodustama peaks kindlasti ka inglise keeles õppimist. 21. sajand nõuab keeleoskust ka ehitusplatsil töötades. Nii RB kui ka tulevased projektid nõuavad suutlikkust teha koostööd välisriikide spetsialistidega ja töötada rahvusvahelistes projektimeeskondades, mistõttu võõrkeeleoskus on tohutu eelis.

Tähtis on meeles pidada, et tehnoloogia ja taristu arenedes muutub ka töökeskkond. Tulevikus tekivad raudtee ekspluatatsiooni alal uued töökohad – nii otseselt taristu haldamise ja kasutamise, reisijate- ja kaubaveo valdkonnas kui ka sellega kaudselt seotud töökohad, mille tekitab uue taristu põhjustatud majandustegevus, nagu uued ettevõtlusvormid, kaubandus, turism, transport, logistika jt.

Oluline roll on innovatsioonil, uutel tehnoloogiatel ja digiteerimisel, millel on oma koht raudteevaldkonnas juba praegu ning mis annavad tulevikus olulise panuse reisijate ja kaupade mobiilsusesse, juhtimissüsteemide kontrollimisse, vedude turvalisusesse ja kavandamisse ning rikastavad reisijate kogemust sõitude planeerimisel.

Osale arutelus

  • Baiba A. Rubesa
    RB Rail ASi tegevjuht ja juhatuse esimees

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,62 -0.0247448
Brasiilia reaal BRL 4,28 0
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 61,83 0
Hiina jüaan CNY 7,98 0
Hongkongi dollar HKD 9,03 0
Horvaatia kuna HRK 7,41 0
Iisraeli seekel ILS 4,21 0
India ruupia INR 84,47 0
Indoneesia ruupia IDR 17482,49 0
Islandi kroon ISK 134,61 0
Jaapani jeen JPY 129,57 0
Kanada dollar CAD 1,51 0
LAV rand ZAR 16,59 0
Lõuna-Korea vonn KRW 1302,29 0
Malaysia ringgit MYR 4,78 0
Mehhiko peeso MXN 22,17 0
Norra kroon NOK 9,47 0
Poola slott PLN 4,29 0
Rootsi kroon SEK 10,35 0
Rumeenia leu RON 4,66 0
Singapuri dollar SGD 1,59 0
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.0113546
Šveitsi frank CHF 1,15 0
Taani kroon DKK 7,46 0
Tai baht THB 37,51 0
Tšehhi kroon CZK 25,83 0
Türgi liir TRY 6,50 0
Ukraina grivna UAH 32,35 0
Ungari forint HUF 322,91 0
USA dollar USD 1,15 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,75 0
Valgevene rubla BYN 2,43 0
Vene rubla RUB 75,37 0

Valdkonna töökuulutused