Autor: Logistikauudised.ee • 31. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Iganädalaselt Brüsseli vahelt lendav Tarand tõdes, et mõnikord näiteks Finnairiga lennates on ta põhjanaabrite Airbus-tüüpi lennukeid vaadates tundnud kadedust, kuna soomlaste lennukipark on uus ja moodne. “Jah, muidugi Kanada toodetud Bombardier, mida Nordica kasutab, on tore lennuk ja viib kulud alla jne, aga minust natukene suurem inimene enam näiteks WC-sse ei mahu ja ega siis salongis ruumi ka just üleliia pole. Siis mõtled muidugi, et meil võiks olla suuremad ja mugavamad lennukid, aga mõistan ka neid põhjusi, et miks meil neid ei ole,” rääkis Tarand ja tõi välja, et Eesti on võrreldes teiste lennufirmasid omavate riikidega lennunduses ikkagi mastaabilt pigem väike tegija ja see tuleks teha ka Euroopas selgeks.

“Nemad seal tõlgendavad asju “avatud taeva” ja suurtel kommertsalusel. Need on suured põhimõtted, aga häda selles, et meie selles liigas üldse ei ole. Valitsusel peaks olema konkreetne plaan, sest tegelikult on erisused lennufirmadele võimalikud. Malta on ju veel väiksem riik, aga oma lennuk käib ka sinna. Ei ole nii, et Ryanair oleks kõik üle võtnud. Meil on selles mõttes hästi läinud, et kui partneriteks on poolakad ja ka SAS, siis ega palju paremini siin regioonis minna saagi. Lufthansa jaoks oleme me ilmselt liiga könnid, et neid see niiväga ei huvita. Aga jah, selle teemaga peaks keegi, ilmselt majandusministeerium, juba aegsasti ning koos Nordica ja laiemalt ka asjatundjatega tegelema hakkama. Mina heameelega omalt poolt suunaks Euroopas kasvõi seda lobitegevust ja annaks nii oma panuse,” ütles Tarand.

Rääkides isiklikest lennukogemustest tõi Tarand välja Lufthansa täpsuse ja Nordica hea teeninduse. Ta meenutas, et Saksa lennufirma puhul teab isegi seda, kuna piloodid ja pardapersonal streigivad, mistõttu on võimalik oma plaane vastavalt suunata. Rääkimata siis nende lendude täpsusest. “Nordica puhul meeldib aga see, et nad kohtlevad mind väga armsalt. Näiteks suuremates firmades aetakse vahel reisija söögi pakkumiseks üles, aga Nordicas lasevad nad mul ikka magada ja pärast siis arveldame selle söögiga. Samuti kui siin Brüsseli lennujaamas hiljuti pommiähvardus tehti, siis meeldis mulle  teenindajate ja kaasmaalaste rahulik käitumine. Keegi ei paanitsenud, kuulati vaikselt juhiseid ja suhtuti stoiliselt,” rääkis eurosaadik.

Tarand meenutas lõpetuseks ka veel üht elu kurioossemat seika seoses lendamisega. See toimus aastaid tagasi Islandil, kui Tarand pidi varahommiku sealt välja lendama. “Lennujaama sõites vaatasin autos küll, et tuul oli kõva, aga ma ei saanud aru, et tegelikult oli väljas lausa orkaan. Jõuan siis lennujaama ja mitte kedagi ei ole. Vaatan, üks mees istub vaid. Samas tablool on ilusti kirjas, et lend Kopenhaagenisse läheb väravast välja. Kõnnin siis värava poole ja mees astub minu juurde ning uurib, et ma olen vist välismaalane. Tõdesin, et olen. Mees vastab, et ta sai kohe aru, sest sellise orkaaniga ei tule islandlane kodust iialgi välja. Mina siis pärisin, et aga miks tabloodel pole kirjas, et lennud ära jäävad. Selle peale vaatas ta mind imelikult ja teatas, et see mees, kes neid tabloosid haldab, ei tulnud ka loomulikult täna kodust välja,” jutustas Tarand naerdes oma eriskummalise lennuloo.