9. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rail Balticu ümber keerlev debatt on liigselt kantud emotsioonidest ning Rail Baltic on Eestile kindlasti vajalik ka muudel põhjustel.

Euroopa Liidu prioriteet on rajada EL-i regioonide vahele transporditaristu. Meie eraldatus on eraldi probleemina välja toodud. Kas me tahame olla must lammas, kes tõrgub rohkem kokkuhoidva EL-i vastu? See on ka julgeolekupoliitiline küsimus.

Hiina investeerib oma One Belt One Road poliitika raames Kesk-Aasia riikide taristusse, et luua raudteetranspordi koridor Euroopani. USA mereblokaadi kartev Hiina tahab oma kaupu vedada Euroopa turgudele mööda raudteed. Praegu on raudteeharu Põhjamaadesse plaanitud läbi Moskva. Peame võitlema, et see tuleks hoopis läbi Varssavi, Tallinna ja Helsingi.

Läänemeri on maailma kõige saastatum meri. Samas tahame, et kaubavood läbi Eesti suureneksid. Kas see peaks sündima mööda merd ja tulema looduskeskkonna arvelt? Täna on Eestis riigi toetus raudteetaristule null, samas kui Soomes katab riigi dotatsioon 80% taristu kuludest. Euroopa Komisjoni soovitus on, et see oleks kõikjal vähemalt 65%. Raudteed mõistlikult doteerides saab tuua hinnad merevedudele lähemale ja vähendada tänast kurnavat koormust Läänemere keskkonnale.

Autor: Olga Nežerenko Ettevõtluskõrgkool Mainori logistika erialajuht