Jagamismajandus on tulnud, et jääda

Jagamismajandus
Jagamismajandus

Äripäeva meelest on jagamismajandusele seaduslikke raame luues kõige olulisem hoiduda ülereguleerimi­sest. Mida rohkem ettevõtlusvabadust, seda parem.

Sel nädalal jõuab riigikokku seaduseelnõu, mis toob n-ö põranda alt välja sõidujagamisteenused ehk Uberi, Taxify jt. Oli ka viimane aeg. Jagamismajandus on tulnud selleks, et jääda.

Äripäeva meelest on sellele ja teistele sar­nas­tele valdkondadele seaduslikke raame luues kõige olulisem hoiduda ülereguleerimi­sest ehk jätta seaduse vormis korraldamata kõik see, mida saab jätta. Mida rohkem ettevõtlusvabadust, seda parem. Arvestades, et jagamismajandusse ei kuulu mitte ainult kaupade ja teenuste, vaid ka raha, teadmiste ja oskuste jagamine, on nii Eestil kui ka teistel riikidel ees seaduste kohandamine majanduses täie hooga käivale paradigmamuutusele.

Uberi eeskuju

Nn Uberi eelnõu jõudmist menetlusse kiirendas kindlasti Uberi innovaatiline koostöö Eesti maksuametiga. Selle sünnile aitas kaasa rahvusvahelise haardega ettevõtte ühemõtteliselt sõnastatud valmidus teenitud tulu pealt Eestis makse maksta ja näha oma partnerina maksuametit, kellel omakorda oli valmidus kõiki e-võimalusi ära kasutades selle innovaatilise mudeliga koostööd teha. Võimalik, et eelnõu menetlusse andmist kiirendas ka eelmisel nädalal avalikuks saanud tõsiasi, et politsei tunnistas kolmveerand aastat kestnud uurimise järel Uberi tegevuse ebaseaduslikuks. Konkreetne juht, kelle suhtes uurimine algatati, pääses karistusest tänu Uber Estonia igakülgsele koostööle Eesti valitsusega.

Küsimusel, miks on inimesed hakanud eelistama mingi asja laenamist teiselt inimeselt, mitte seda teenust vahendavalt ettevõttelt või organisatsioonilt, on mitu head vastust. Esimene on kahtlemata raha: enamasti on niimoodi odavam. Teiseks, usk korporatiivsesse maailma on kahanemistrendis, head näited on pangandus, turismifirmad, majutus. Kolmas on hulga traditsiooniliste töökohtade kadumine, mis muudab inimesed leidlikuks, ajendades neid otsima uusi tuluteenimisvõimalusi. Ja viimaks: see on tehniliselt võimalik ja lihtne. Prognoositakse, et kümne aasta pärast on traditsioonilise majanduse ja jagamismajanduse turuosa ja maht võrdne.

Küsimusi, mis kaasnevad selle trendi reguleerimisega, on lahendada keerulisem. Esiteks, maksud.Kaugeltki mitte kõik Eestiski kasutatavate teenuste pakkujad pole olnud Uberi kombel altid valitsuste ja maksuametiga koostööd tegema.

Teiseks, turvalisus. Näiteks Airbnb oli eelmisel aastal üks kiiremini kasvavaid ettevõtteid terves maailmas, kasvatades firmaomanike vara koguväärtuse 3,3 miljardile dollarile. Samas pole aga selget vastust küsimusele, kuidas jaguneb vastutus pakutava elamispinna turvalisuse eest. Ilmselt ei saa siin ühe lauaga lüüa neid, kes üürivad oma pinda välja korra-paar aastas, ja neid, kellele see on põhiline sissetulekuallikas. Veel keerulisemaks muutub olukord siis, kui ühekordse ööbimise eest ei makstagi rahas, vaid mõne vastuteene korras.

Ansipi südameasi

Nn Uberi eelnõu nimetab ettevõtte vahendatavat teenust kokkuleppeveoks, mis ei ole ei taksoteenus ega ühistransport, lahendades niimoodi kutsetunnistuseta sõidutajate probleemi. Sarnaseid lahendusi ehk jagatavate teenuste nn legaalseid definitsioone vajavad ka teised valdkonnad. Ja seda mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas.

Euroopa digitaalse ühisturu asepresident Andrus Ansip võiks selle teema Euroopas oma südameasjaks võtta, tuues Eesti Uberi eelnõu heaks näiteks, millest Euroopa võiks õppida. Rahvusvahelistel teenusejagamise platvormidel oleks märksa lihtsam tegutseda, kui ELi liikmesriigid ühistele arusaamadele jõuaksid. Võidaks muidugi mõista ka tarbija.

Osale arutelus

  • Äripaev

    Äripaev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.0757959
Brasiilia reaal BRL 4,27 -0.009362
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0511195
Filipiinide peeso PHP 59,74 0.0971817
Hiina jüaan CNY 7,72 -0.007775
Hongkongi dollar HKD 8,93 -0.0078341
Horvaatia kuna HRK 7,43 -0.0376911
Iisraeli seekel ILS 4,20 -0.0142735
India ruupia INR 80,92 -0.0321214
Indoneesia ruupia IDR 16148,16 -0.0087928
Islandi kroon ISK 137,65 0.0363372
Jaapani jeen JPY 124,33 -0.0964243
Kanada dollar CAD 1,51 0.039672
LAV rand ZAR 15,63 -0.024313
Lõuna-Korea vonn KRW 1276,13 -0.1424156
Malaysia ringgit MYR 4,68 -0.0576332
Mehhiko peeso MXN 21,65 -0.0480174
Norra kroon NOK 9,74 -0.0492808
Poola slott PLN 4,29 0
Rootsi kroon SEK 10,27 -0.0554734
Rumeenia leu RON 4,69 -0.0468763
Singapuri dollar SGD 1,54 0.0194326
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.0342036
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.0706339
Taani kroon DKK 7,46 -0.041516
Tai baht THB 36,12 -0.134908
Tšehhi kroon CZK 25,53 -0.0469778
Türgi liir TRY 6,10 0.2168307
Ukraina grivna UAH 31,91 -0.0087751
Ungari forint HUF 319,33 -0.0187858
USA dollar USD 1,14 -0.0263273
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.0178158
Valgevene rubla BYN 2,45 -0.0081746
Vene rubla RUB 75,58 0.0288508

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019