Palju reisijaid, kallis pilet, kuid sügaval kahjumis ettevõtmine. Eelmisel aastal sõitis Eestis rongidega 5,8 miljonit inimest. See on 1,4 miljoni võrra enam, kui oli sõitjaid riigisisestel kaugbussiliinidel. Rongipilet tähendab pea sama kallist reisikulu kui autoga sõites. Rääkimata bussidest, mis suudavad pakkuda paarieuroseid pileteid. Ja ikkagi püsib rongioperaator Elron püsti vaid riigi toel. Eelmisel aastal küll 7,8 miljoni euroga kasumis olnud Elron sai samal ajal riigilt 30,6 miljoni euro eest toetusi.
Rongiliiklus tuleb saata päris ellu, konkureerima turutingimustes teiste transpordiliikidega. Infrastruktuuritasu küsimine raudteetranspordis tuleb lõpetada. Vähemalt seni, kuni meil ei ole ka maanteed tasulised. See võrdsustaks kaubavedudes maantee- ja raudteetranspordi konkurentsiolukorda. Kütuseaktsiisi maksavad nii maanteevedajad kui ka raudteeoperaatorid. Taristuid hoiaks üleval riik. Samas tuleb kaotada dotatsioonid raudtee reisijateveole. Vähemalt neil liinidel, mis kihutavad vaid Eesti suuremate linnade vahel, väiksemates kohtades peatusi tegemata. Sama seis on bussitranspordis, kus ometigi väljuvad rongitranspordist odavamad bussid Tallinna ja Tartu vahel iga poole tunni tagant. Doteerimise erand oleks ehk väikejaamades peatuvad elektri- ja diiselrongiliinid. Kuid nendegi liinide vajalikkuse üle otsustaks kohalik omavalitsus, kes selgitab konkursiga, kas suudavad bussifirmad ehk pakkuda odavamat teenust.
Kuigi uued rongid on olnud tõesti hüpe uuele tasemele reisirongiliikluses, tuleks enne rongide juurde ostmist selgitada, kas me suudame nendega ka efektiivselt majandada.