30. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valitsuskoalitsioon on seadnud eesmärgiks tasakaalustada riigieelarvet nn kahjuliku tarbimise maksustamisega. Logistika- ja transiidisektor on pidanud järjepidevalt suurenevat maksukoormust taluma juba aastaid, kui on järsult tõstetud raudtee kasutustasusid, sadamatasusid, vedurites kasutatava kütuse aktsiisi jne.

Veomahtude langemine on seadnud ohtu raudteeliikluse rahastamismudeli jätkumise, sest taristu ülalpidamiseks vajalikud summad on tulnud 95% ulatuses kaubaveolt, mis enam ei suuda sellises mahus tulu teenida.

VorstitaktikaRiigi iga järjekordne aktsiisimuudatus või muu ettevõtja seisukohast maksukeskkonda halvendav samm meenutab n-ö salaamitaktikat – võetakse viil viilu haaval vorsti otsast tükikesi, kuni avastatakse, et vorst on otsas ning pole midagi enam lõigata. Viimane kütuseaktsiisi muudatus lööb valusalt juba oluliselt rohkem inimesi kui senised logistikasektori konkurentsivõimet halvendanud maksusammud. Rängad maksutõusud on seadnud ohtu 84 000 töötajat hõlmava logistika- ja transiidisektori edasise tuleviku, mis ei tulene enam ainult naaberriikide transpordipoliitikatest, vaid Eesti enda suutmatusest näha suuremat pilti.

Märkimisväärne on naaberriikide suhtumine logistikavaldkonda ning selle toetamine. Läti on seadnud transiidisektori riiklikult oluliseks valdkonnaks ning tulemuseks on Läti Raudtee rekordilised kaubaveomahud. Soome valitsus otsustas mullu toetada logistikasektorit 55 miljoni euroga, et säilitada koridori konkurentsivõime, riigieelarve tulud ning tuhanded töökohad. Järgmiseks kolmeks aastaks on Soome vähendanud sadama- ning navigatsioonitasusid poole võrra ning viinud raudtee kasutustasud kaubavedudes nulli lähedale.

Vaja mõningast vastutulekutEesti logistika- ja transiidiettevõtjate ühenduse hinnangul ei ole Eestil vaja rakendada sedavõrd drastilisi meetmeid, kuid suurematele tasuartiklitele oleks vajalik mõningane vastutulek, et luua ka hinna poolest konkurentsis püsimiseks vajalikud tingimused. Vastasel korral ei ole enam võimalik Eesti unikaalset geopoliitiliselt strateegilist asukohta kuidagi enda kasuks pöörata ning jätkuvalt vähenevad kaubamahud hakkavad riigieelarvet mõjutama negatiivselt. 10protsendiline veomahtude kasv tooks Eesti riigikassasse hinnanguliselt umbes 80 miljonit eurot lisatulu, 20protsendiline kasv juba 160 miljonit eurot.

Oma positsiooni realistlik hindamine ning majanduskasvu soodustavate sammude astumine aitaks vähendada survet leidmaks katteallikaid koalitsioonilubaduste täitmiseks. Tegu ei oleks vähimalgi määral Eesti julgeoleku- või välispoliitika ümberkujundamise katsega, vaid lihtsalt konkurentsivõimelise transpordikoridori tagamisega, mis säilitaks tuhanded töökohad ning tooks lisatulu riigikassasse.

Autor: Andres Valgerist