Mertsina: nafta hind järgmisel aastal madalam

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul on naftahind vaatamata oktoobri keskpaigas toimunud tõusule järgmisel aastal keskmiselt madalam.

Viimase kümne aasta jooksul on maailmaturu naftahindade kasvu taga olnud peamiselt suurte arenevate turgude majanduskasv ja nende nõudluse suurenemine, eelkõige Hiinas. See motiveeris tegema rohkem investeeringuid naftatootmisse. Kuigi tootmine kasvas, hoidsid nafta hinnalangust tagasi geopoliitilised pinged Lähis-Idas, sealhulgas Liibüa kodusõda, ülestõusud Araabia riikides, ebakindlus Iraagis ja sanktsioonid Iraani vastu. Naftahinnad on maailmaturul aga üsna palju kõikunud. Praeguseks on need langenud aastases võrdluses ligikaudu viiendiku ning juunikuu kõrgeimast tasemest isegi veerandi võrra.

Naftahinna languse taga on selle toodangu ja tarbimise vahelise tasakaalu paigast nihkumine. Naftatootmisega seotud investeeringud on tavaliselt väga mahukad ning hakkavad tootmisse panustama alles aastate pärast. USA-s on viimasel ajal naftatootmine tugevasti hoogustunud, selle taga on aga aastatepikkune ettevalmistus. Samuti on mitmed, varem kriisis vaevelnud Lähis-Ida riigid oma naftatoodangut oluliselt suurendanud - näiteks Liibüa 40% võrra aastatagusega võrreldes. Samas on tugeva ja stabiilse naftatoodangu kasvu väljavaade võimalike pingete lahvatamise tõttu Lähis-Ida riikides väga habras.

Naftatoodangu kasvu kõrval on aga selle tarbimine juba pikka aega vähenenud. Ühest küljest põhjustab seda Hiina majanduskasvu aeglustumine koos tööstus- ja transpordisektori alanenud nõudlusega. Samuti on energiatarbimist maailmas muudetud säästlikumaks. Keskmine auto tarbib praegu kütust ligikaudu veerandi võrra vähem kui kümnend tagasi. Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) on oma selle aasta globaalset päevast naftanõudluse prognoosi alandanud peaaegu poole võrra.

Naftahinna languse mõju on riigiti väga erinev. Nafta netoeksportijad on üldjuhul kannatajate, importijad aga võitjate poolel. Samas on varem paika pandud naftahinna lävi, millega on paljudes riikides riigieelarve koostatud, riigiti väga erinev. Kui Venemaa jaoks jookseb see piir 100 dollari juurest, Kuveidis ja Araabia Ühendemiraatidel 70 dollari, siis näiteks Iraanil on see 136 ja Venetsueelal isegi 162 dollari juures. Nii kõrgete naftahindadega arvestamine on pehmelt öeldes üllatav. Seda enam, et nende riikide eelarve sõltub oluliselt naftatuludest.

Nendes riikides, kus on enam investeeritud naftatootmise efektiivsusesse, suudetakse naftat toota üha odavamalt, mis pakub paremat kaitset maailmaturul naftahinna languse vastu. Praeguse naftahinna (87 dollarit) juures saavad enamus naftaeksportijatest paraku kahju. Mis puudutab aga Venemaad, siis on rubla kurss langenud käsikäes naftahinnaga. Kuna meie idanaabrid müüvad naftat aga välisvaluutas, saavad nad rublades rohkem tulu, mis jällegi parandab riigieelarvet. Samas sööb osa sellest efektist ära üha kiirenev inflatsioon.

Põhimõtteliselt on OPEC-i käes võti naftahinna tõstmiseks läbi toodangu vähendamise. Samas on selline otsus lähemal ajal vähetõenäoline, kuna mitmed naftaeksportijad, eelkõige aga nendest suurim, Saudi Araabia, ei taha oma turuosa USA-le loovutada.

Nafta netoimportijad, nagu USA, Euroopa Liit ja Hiina peaksid hinnalangusest võitma. Aga, kas tingimata? Praeguse naftahinna juures peab The Economisti andmetel EL sel aastal energiale kulutama ligikaudu 80 miljardit eurot vähem, mis peaks täiendavalt minema tarbimisse ja investeeringutesse ning see peaks omakorda suurendama majanduskasvu. Samas on euroala madala inflatsiooni taga peamiselt just kiiresti langenud energiahinnad, mis on lisaks kidurale laenamisele ja investeeringutele sundinud EKP-d alandama baasintressimäärasid nulli lähedale ning võtma kasutusele täiendavaid rahapoliitilisi abinõusid, et hinnakasvu kergitada.

Madal ja pikaleveninud inflatsioon võib pidurdada tarbimist ja investeeringuid aga veelgi. Kuigi naftahind on oktoobri keskpaigast veidi kõrgemale tõusnud, on see meie hinnangul järgmisel aastal keskmiselt madalam, seda ka eurodesse ümberarvutatuna ning kütusehinnad on jätkuvalt üheks tugevamaks hinnakasvu piduriks euroalal, sealhulgas ka Eestis. EKP hiljutused rahapoliitilised sammud hakkavad laenutegevusele, investeeringutele ja hindadele oma positiivset mõju avaldama loodetavasti alles järgmisel aastal.

Osale arutelus

  • Tõnu Mertsina

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,62 -0.1236629
Brasiilia reaal BRL 4,24 -0.0094337
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0153413
Filipiinide peeso PHP 62,10 0.3036519
Hiina jüaan CNY 7,97 0.1079778
Hongkongi dollar HKD 9,01 -0.0199685
Horvaatia kuna HRK 7,41 -0.0134884
Iisraeli seekel ILS 4,19 -0.0095381
India ruupia INR 84,61 -0.0082722
Indoneesia ruupia IDR 17465,46 0.2552668
Islandi kroon ISK 137,01 -0.0072982
Jaapani jeen JPY 129,42 -0.0772082
Kanada dollar CAD 1,50 0.1536611
LAV rand ZAR 16,38 0.0574077
Lõuna-Korea vonn KRW 1302,15 0.4319155
Malaysia ringgit MYR 4,78 0.0880337
Mehhiko peeso MXN 21,70 0.0221212
Norra kroon NOK 9,45 0.0328279
Poola slott PLN 4,29 -0.037283
Rootsi kroon SEK 10,31 0.0048508
Rumeenia leu RON 4,66 -0.0214468
Singapuri dollar SGD 1,58 -0.0063107
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.1483003
Šveitsi frank CHF 1,14 -0.0611674
Taani kroon DKK 7,46 0.013407
Tai baht THB 37,50 0.391445
Tšehhi kroon CZK 25,83 -0.0038709
Türgi liir TRY 6,43 0.1807163
Ukraina grivna UAH 32,09 -0.0087245
Ungari forint HUF 321,89 -0.027952
USA dollar USD 1,15 -0.0173928
Uus-Meremaa dollar NZD 1,76 0.1766382
Valgevene rubla BYN 2,42 0.0330579
Vene rubla RUB 75,37 0.0558896

Valdkonna töökuulutused