18 aastat tagasi: Estonian Air lööb riigi raha läbi

Mõned asjad on igavesed. 18 aastat tagasi olin koolipingist tulnuna töötanud Äripäevas kaks aastat. Minu üheks lemmikteemaks oli kujunenud Estonian Airi tegemiste jälgimine. Seega polnud üllatav, et hiljuti kolides leidsin ühe kasti põhjast oma 14. märtsil 1996. aastal Äripäevas ilmunud artikli „Estonian Air lööb riigi raha läbi“.18 aastaga olen mina hakanud juba halliks minema, kuid töötan veel (taas) Äripäevas. Estonian Airi probleemide lahendamisega õnne proovinud inimestel on läinud halvemini – enamus neist on ebaõnnestumise tõttu üldjuhul oma töö kaotanud. Või on neil läinud hoopis hästi, sest on pääsenud ülesandest, mille lahendamine tundub olevat võimatu. 18 aastaga on vahetunud küll tegelased, kuid lugu ise on sama. „Tõenäoliselt müüakse Estonian Air siiski maha ja Eesti vabaneb ebamugavast koormast hoida riigi rahadega ülal lennukompaniid,“ lõpetas toonase artikli Riigikontrolli peakontrolör Rein Randma.

 

 

Äripäevas 14. Märts 2014
Estonian Air lööb riigi raha läbi
Lähinädalatel arutab valitsus erastamisagentuuri nõukogu taotlust laenata RASile Estonian Air valitsuse reservfondist 20 miljonit krooni likviidsuse tagamiseks. Rein Randmaa riigikontrollist leiab, et riiklik lennufirma on aastate jooksul tõestanud oma maksejõuetust.

Alates 1993. aastast on riik laiendanud Estonian Airi aktsiakapitali ja andnud laenu firma elushoidmiseks üle 47 miljoni krooni. Teist samapalju on riigikontrolli peakontrolöri Rein Randma andmetel ettevõttel ka muid võlgu.

Poolteist kuud tagasi toetas erastamisagentuuri nõukogu Estonian Airi juhtkonna poolt valitsusele esitatud 20 miljoni krooni suurust laenutaotlust.

„Need on lood ühest ooperist, kus Estonian Air ei suuda laene tagasi maksta,“ leiab Randma. Oma sõnade kinnituseks soovib ta jälgida riikliku lennukompanii ajalugu.

Võlad võtsid Oidsalult ametikoha
Juba 1993. aastal lubas Estonian Airi esimene peadirektor Anti Oidsalu likvideerida kahjumi aasta lõpuks. 1994. aasta lõpuks oli võlg Tallinna lennujaamale kasvanud ligi 15 miljoni kroonini. Riik otsustas uute laenude eraldamise asemel vahetada lennukompanii peadirektorit.

Uueks peadirektoriks saanud Toomas Peterson andis taas lubadusi lennufirma kahjumist väljatoomiseks, mille peale Estonian Air sai kuuga riigilt laenude ja aktsiakapitali laiendamise teel 35 miljonit krooni.

Rein Randma toob näitena Estonian Airi eelmise tegevjuhtkonna aegadest 1993. aasta aprillis valitsuselt saadud ühe miljoni USA dollari (tollase kursiga 12,7 mln krooni) konventeerimise poolteist aastat hiljem firma aktsiakapitali. „Põhjus oli proosaline, Estonian Air ei suutnud laenu tagasi maksta,“ selgitab Randma.
Analoogse taotluse tegi Estonian Airi pragune juhtkond käesoleva aasta 9. jaanuaril eelmise aasta alguses võetud kümne miljoni krooni suuruse laenu kohta. Esialgu on valitsus otsustanud selle laenu tagasimaksmist pikendada käesoleva aasta lõpuni.

Toomas Peterson on kasvavate kahjuminäitajatega lennukompanii kasumisse jõudmise tähtaja nihutanud 1997. aastasse. Jaanuari alguses kaitses Estonian Airi peadirektor erastamisagentuuri nõukogu ees uut 20 miljoni kroonist laenutaotlust. Enamikku sellest summast vajatakse taas 15 miljoni kroonini kasvanud võla tasumiseks Tallinna lennujaamale lennuvälja teenuste eest.
Rahandusministeeriumi omandireformi osakonna juhataja Veiko Tali kinnitusel edastab ministeerium lähematel päevadel Estonian Airi laenutaotluse valitsusele, misjärel see peaks võetama valitsuse järgmise nädala päevakorda.

Lennufirma kannatab alakapitaliseerituse all
„Kas te minu artikleid ja intervjuusid ei ole lugenud,“ küsib Toomas Peterson pahuralt, enne kui hakkab järjekordselt seletama kulunud teooriat firma kapitaliseerimise vajadusest.

Estonian Airi peadirektori väitel on lennufirma loomiseks vaja algkapitali vähemalt kolmandiku ulatuses firma käibest. Estonian Airi puhul oleks vajalik algkapital ligi sada miljonit krooni.

Paraku hakati Eestis lennukompaniid rajama miinus 18 miljoni krooniga, mistõttu ta on kannatanud pideva alakapitaliseerimise all, räägib Peterson. Praeguseks laenatud ja taotletav raha on tegelikult vajamineva kõrval Petersoni hinnangul üsna tühine summa.

Ta lisab, et seetõttu forsseeriti ka Estonian Airi erastamist aktsiakapitali laiendamise teel.

Estonian Airi juhatuse liikme, teede- ja sideministeeriumi asekantsler Tõnu Naestemaa sõnul oli lennufirma eelmise aasta 8,6 miljoni kroonine kahjum tingitud peaasjalikult Boeingu lennukitehase streigist, mille tõttu hilines ka Estonian Airi tellitud uue lennuki valmimine. Lennuki kõik lennuväljamaksud tasuti juba alates novembrist, kuid tagasi hakati neid teenima alles veebruaris, räägib Naestemaa.

Riigi huve kaitsev Rein Randma Estonian Airi juhtkonna arvamust firma kapitaliseerimise vajaduse kohta ei jaga. Tema ütlusel on küsimus selles, kas firma väärtus tõuseb võrdeliselt antud laenudega ja nende ümberpaigutamisega aktsiakapitali. „Ma ei kujuta hästi ette seda toredat finiðit, kus Eesti riik saab Estonian Airi müügiga tagasi kõik sinna paigutatud 66 miljonit krooni,“ mõtleb Randmaa Estonian Airi aktsiakapitali laiendamiseks ja laenudeks eraldatud ning taotletavaid summasid.

Erastamispakkumisi korrigeeritakse
Estonian Airi enamusaktsiatele ostupakkumise esitanud ASi Balti Cresco Investeerimisgrupp äriplaani kaasatud endine Estonian Airi turundusdirektor Toomas Leis ütleb, et igasugune laen vähendab ettevõtte väärtust ja vastavalt sellele korrigeerivad nad ka oma esitatud erastamistaotluse pakkumust. Tema kinnitusel soovivad Balti Cresco Investeerimisgrupi pakkumuse finantseerijad näha raha kiiret tootlikkust. „See eeldab suuremaid muudatusi praeguses Estonian Airi struktuuris ja strateegias,“ lisab ta.

Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet on aga veendunud, et lennufirma laenuga turgutamine on põhjendatud. „Me saame ta edukamalt erastatud ja see aitab hiljem ka laenusummasid tagasi saada,“ väidab Sarnet.

Riik ei soovi müüa firmat vanaraua pähe
Estonian Airi juhatuse liikme Tõnu Naestemaa sõnul on võimalus firma likvideerida või müüa ta vanarauana maha. „Lennukompaniid toetades on aga leitud, et firmal on tulevikku,“ lausub ta.

Rahandusministeeriumi eelarve osakonna juhataja Ants Liiveri sõnul võib riik Estonian Airi maksejõuetuse korral laenud kustutada või konventeerida need aktsiakapitali. Vaevalt, et sellist ettevõtet lastakse pankrotti minna, nendib ta.
Peakontrolör Randma on hämmingus: „Pahatihti tuuakse välja argument, et Estonian Air on püha rahvuslik lehm, keda on vaja kõigi jõududega hoida vee peal, et ta enne müümist pankrotti ei läheks. Suurima lugupidamisega lennukompanii ees ei suuda ma teda sellisesse rolli siiski panna ja tunnistada teda paremas kui näiteks Tallinna autobussikoondist.“

Tema ütlusel ei juhtuks riigis midagi, kui rahvuslik lennufirma kaoks. Leiduks mõni teine firma, kes inimesed ära veab, väidab Randma.

Toomas Petersoni ütlusel on Estonian Airi kadumise ainsaks tagajärjeks monopoli tekkimine mõningatel lennuliinidel. Sellest tulenevalt peab hakkama rohkem maksma reisimise eest Stockholmi, Helsingisse, Frankfurti ja Kopenhaagenisse, väidab ta.

Estonian Airi raske majandusliku seisu taustal hakkavad silma lennufirma juhatusele, töötajatele, nende perekondadele ja äripartneritele tehtavad soodustused lennupiletite väljastamisel. Riigikontrolli andmetel on lennukompanii võimaldanud oma tuttavatele tasuta või ainult kümmneprotsendilise maksumusega pileteid üld- ja äriklassis.

Odavamate piletite väljastamisel on juurde lisatud küll klausel, et seda tehakse ainult vabade kohtade olemasolul, kuid Rein Randma hinnangul sellist piirangut ei eksisteeri. „Kardan, et ei õnnestu leida Tallinnast väljuvat reisi, kus ei oleks vabu kohti,“ ironiseerib ta.

Juhatus pole sooduspiletite vastu
Estonian Airi juhatuse esimees Madis Üürike elab Rootsis ja seetõttu võib ette kujutada, et ta ei ole selliste soodustuste vastu, lisab Randma.

Tõnu Naestemaa väitel on taolised soodustused kooskõlas rahvusvahelise lennundusorganisatsiooni IATA eeskirjadega. Nendes on lubatud soodustuste võimaldamine firma juhtkonnale kuni antud isiku surmani. Lennufirmad teevad soodustusi vastastikku, mistõttu need kehtivad ka teiste lennukompaniide lennukitega sõites.

Naestemaa sõnul tuleb meil Euroopasse pürgides mängida sarnaste reeglitega. Pealegi on kasulikum vabad kohad täita omahinnaga kui lasta neil päris tühjalt sõita, märgib ta.

Randma ütlusel ei ole tasuta piletite jagamine kohtade täitmine omahinnaga. Kuludena lisanduvad veel toitlustus ja lennujaamamaksud, mida arvestatakse reisijate arvult.

Eelmise aasta esimesel poolel moodustas Estonian Airi sooduspiletite arv 3,7 protsendi  kogu piletite arvust. Randma ütleb, et see tähendab firma 302 miljoni krooni suurust aastakäivet arvestades ligi kümme miljonit krooni.

Praegu on erastamisagentuur lõpetanud läbirääkimiste esimese vooru Estonian Airi erastamiseks aktsiakapitali laiendamise teel pakkumuse esitanud viie investeerijate grupiga. Väino Sarneti kinnitusel pole keegi oma pakkumust tagasi võtnud.

Lähiajal alustab erastamisagentuur läbirääkimiste teist vooru. Erastaja väljavalimiseni ei jõua erastamisagentuur Sarneti väitel enne maksimaalselt võimaldatud 120 päeva pärast pakkumuse esitamist , seega mitte enne 23. maid.
Kuna erastamise lõppfaas on lähedal loobus riigikontroll möödunud aastal Estonian Airi kohta koostatud kontrollakti viimisest valitsuse tasandile. „Tõenäoliselt müüakse Estonian Air siiski maha ja Eesti vabaneb ebamugavast koormast hoida riigi rahadega ülal lennukompaniid,“ lausub Rein Randma.

 

Riigi paigutatud raha Estonian Airi alates 1993.a
30. aprill 1993 – riik laenab miljon dollarit, mis konventeeritakse 6. Juunil 1994 valitsuse otsusega  ümber Estonian Airi aktsiakapitali.
28. detsember 1994 – lennuamet laenab miljon krooni, mis on siiani tagastamata.
29. detsember 1994 – veeteede amet laenab neli miljonit krooni, mis on tänaseks tagastatud.
16. jaanuar 1995 – riik eraldab aktsiakapitali laiendamiseks 20 miljonit krooni ja laenab 10 miljonit krooni.
9. jaanuar 1996 – Estonian Airi juhtkond taotleb riigilt laenatud 10 miljoni krooni tagasimaksmise tähtaja pikendamist või selle ümberkonventeerimist aktsiakapitali. Valitsus pikendas maksetähtaega aasta lõpuni.
24. jaanuar 1996 – erastamisagentuuri nõukogu toetab firma juhtkonna palvel eraldada valitsuse reservfondist laenuna 20 miljonit krooni.
Allikas: riigikontroll

Estonian Airi kahjum ja riiklik toetus
1992 - kahjum 4,2 mln krooni, toetus 0 krooni
1993 - kahjum 6,1 mln krooni, toetus 12,7 mln krooni
1994 - kahjum 8,3 mln krooni, toetus 5 mln krooni
1995 - kahjum 8,6 mln krooni, toetus 30 mln krooni

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,62 -0.1236629
Brasiilia reaal BRL 4,24 -0.0094337
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0153413
Filipiinide peeso PHP 62,10 0.3036519
Hiina jüaan CNY 7,97 0.1079778
Hongkongi dollar HKD 9,01 -0.0199685
Horvaatia kuna HRK 7,41 -0.0134884
Iisraeli seekel ILS 4,19 -0.0095381
India ruupia INR 84,61 -0.0082722
Indoneesia ruupia IDR 17465,46 0.2552668
Islandi kroon ISK 137,01 -0.0072982
Jaapani jeen JPY 129,42 -0.0772082
Kanada dollar CAD 1,50 0.1536611
LAV rand ZAR 16,38 0.0574077
Lõuna-Korea vonn KRW 1302,15 0.4319155
Malaysia ringgit MYR 4,78 0.0880337
Mehhiko peeso MXN 21,70 0.0221212
Norra kroon NOK 9,45 0.0328279
Poola slott PLN 4,29 -0.037283
Rootsi kroon SEK 10,31 0.0048508
Rumeenia leu RON 4,66 -0.0214468
Singapuri dollar SGD 1,58 -0.0063107
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.1483003
Šveitsi frank CHF 1,14 -0.0611674
Taani kroon DKK 7,46 0.013407
Tai baht THB 37,50 0.391445
Tšehhi kroon CZK 25,83 -0.0038709
Türgi liir TRY 6,43 0.1807163
Ukraina grivna UAH 32,09 -0.0087245
Ungari forint HUF 321,89 -0.027952
USA dollar USD 1,15 -0.0173928
Uus-Meremaa dollar NZD 1,76 0.1766382
Valgevene rubla BYN 2,42 0.0330579
Vene rubla RUB 75,37 0.0558896

Valdkonna töökuulutused