Elektriautoga elektriturule

Vaieldamatult on elektriautode laialdasem kasutuselevõtt oluline tehnoloogiline areng, mida tuleks aga suunata nii, et areng läheks soovitud suunas, täidaks ootused ja vajadused ning sobituks valdkonna globaalse arenguga.

Eestis on elektriautode kui keskkonnasõbralike transpordivahendite kasutuselevõttu juba mõnda aega propageeritud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi elektromobiilsuse programmi raames välja töötatud korra alusel saab eraisik taotleda isegi toetust elektriauto ja selle laadija soetamiseks. Üle-eestiline laadimisvõrgustik peaks ministeeriumi plaanide kohaselt valmima selle aasta jooksul (vt lähemalt www.elmo.ee). Samuti on sotsiaaltöötajate kasutusse antud 507 elektriautot katsetamaks oma esimest Eesti talve. Euroopa Parlamendi 6. mail 2010. aasta resolutsioonis elektriautode kohta on täpsemalt kirjeldatud, millised küsimused vajavad seoses elektriautode kasutuselevõtuga lahendamist.

Teatavasti vajab elektriauto aku aeg-ajalt elektriga laadimist, mida saab korraldada mitmel viisil. Nii võib auto omanik laadida akut, kas oma kodus või siis avalikus laadimispunktis, mis võib kuuluda nii avalik-õiguslikule isikule (nt riik, kohalik omavalitsus) kui eraõiguslikule isikule (nt parkla, tankla või kaubanduskeskuse omanik). Elektriautode kasutuselvõtuks on vajalik seega elektrivõrgust elektri saamine, mis tähendab esiteks, et laadimisvõrk tuleb liita elektrivõrguga ning teiseks seda, et aku laadimiseks tuleb elektrit osta ja müüa. Nii laadimispunkti liitmine elektrivõrguga kui elektri ost-müük on tegevused, mis kuuluvad elektrituruseaduse reguleerimisalasse, kuid mida seadus elektriauto ja selle laadimise eripärast lähtuvalt veel ei reguleeri. Kas eraldi regulatsioon oleks üldse vajalik või võiks jätkata nii nagu praegu, kus Kredex hakkab korraldama ja haldama 200 kiirlaadimispunktiga laadimisvõrgu rajamist, võrguettevõtja ehitab välja liitumispunktid ning võrku hooldab, mõõtmist ja infovahetust korraldab, elektrit müüb .... kes ja kelle kulul?  Või oleks siiski targem mõelda läbi pikaajalisem ja integreeritum lahendus?

Elektriauto avalikuks kasutamiseks mõeldud laadimisvõrk on oluline ja kallis infrastruktuur, mistõttu  tuleb otsustada, kas sellele peaks olema kõigil isikutel võrdne juurdepääs või tuleks see valdkond jätta erainitsiatiivil arendamiseks. Üks võimalik lahendusviis oleks näiteks selline, kus avalikuks kasutamiseks mõeldud elektriautode laadimisvõrk kuuluks võrguettevõtja elektrivõrgu koosseisu ja võrguettevõtja hakkaks osutama uut liiki võrguteenust. Põhjuseid, miks selline lahendus oleks mõistlik, on mitmeid. Esiteks on laadimisvõrk osa paljuräägitud smart-grid´ist, mis peab lisaks kvaliteetsele elektrivarustusele võimaldama ka kahesuunalist infovahetust elektrivõrgu ja elektriauto vahel. Targa elektrivõrgu arendamise eest vastutavad eelkõige võrguettevõtjad. Teiseks peaks laadimispunktides sarnaselt muu elektrivõrguga olema elektriautodele tagatud mittediskrimineeriv, regulaarne ja kvaliteetne elektrivarustus, samuti olema korraldatud elektrienergia mõõtmine kauglugemise teel ja arvelduseks vajalik mõõteandmete töötlemine. Elektrituruseadusest tulenevalt on need kohustused võrguettevõtjal niikuinii. Kolmandaks peaks elektrituru avanedes olema elektriautode omanikel võimalus ka laadimispunktis osta elektrit enda valitud elektri müüjalt, selleks saab kõige paremini eeldused luua võrguettevõtja. Neljandaks teostaks Konkurentsiamet sellisel juhul turujärelevalvet nii laadimisvõrgu kasutamise tasude, tingimuste kui ka tarbija kaebuste osas.

Teine võimalus uudsele laadimisteenusele lähenemiseks on luua uus elektrituru osaline, nn elektriauto laadimispunkti haldur, kes hakkaks vastutama laadimispunkti väljaehitamise ja seal laadimisteenuse, sh elektrienergia müügi eest. Sellisest tegevusest võivad mitmed ettevõtjad huvitatud olla lootes saavutada konkurentide ees konkurentsieelise, olgu seda siis kliendile või oma töötajale elektriauto laadimise lisaboonuse pakkumise teel. Elektriauto laadimispunkti haldurile peaks sarnaselt teiste elektrituru tegevustega laienema tegevusloa kohustus ja teenuse ning teeninduse kvaliteedinõuded. Seda ikka selleks, et tagada elektriauto omanikule kvaliteetne laadimisteenus, korrektne mõõtmine ja mõõteandmete töötlemine ning tarbitud teenuse eest arveldamine. Samuti tuleb välistada mittenõuetekohasest laadimisvõrgust tulenev oht võrguettevõtja elektrivõrgule.

Laadimisteenuse osutamine tähendab vajadust ka uut tüüpi võrgu- ja elektrilepingute järele, sest elektriautot laetakse rohkem kui ühes kohas. Nii võiksid võrguettevõtjad (või laadimispunkti haldurid) ja elektri müüjad pakkuda elektriauto omanikule lepingut, mis ei ole seotud mitte konkreetse kohaga, vaid elektriautoga. Laadimisvõrgust elektri müügi avamine konkurentsile tähendaks omakorda elektri müüjatele täiendavat konkureerimisvõimalust pakkuda elektri müügi pakette ka elektriautodele.

Moonika Kukke
Energiaõiguse advokaat
Advokaadibüroo GLIMSTEDT

Osale arutelus

  • Moonika Kukke

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.0508421
Brasiilia reaal BRL 4,43 -0.0722511
Bulgaaria leev BGN 1,95 -0.071571
Filipiinide peeso PHP 59,94 -0.0483559
Hiina jüaan CNY 7,80 -0.0704451
Hongkongi dollar HKD 8,83 -0.0667912
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.0081203
Iisraeli seekel ILS 4,26 -0.0703944
India ruupia INR 81,25 -0.0713328
Indoneesia ruupia IDR 16473,94 -0.070789
Islandi kroon ISK 139,20 -0.0215471
Jaapani jeen JPY 128,07 -0.1247758
Kanada dollar CAD 1,51 -0.0066129
LAV rand ZAR 16,25 -0.1302627
Lõuna-Korea vonn KRW 1278,67 -0.0453391
Malaysia ringgit MYR 4,73 -0.0697719
Mehhiko peeso MXN 22,86 -0.0279876
Norra kroon NOK 9,74 0.0061599
Poola slott PLN 4,29 -0.0419639
Rootsi kroon SEK 10,24 -0.0234302
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0816713
Singapuri dollar SGD 1,55 -0.1156515
Suurbritannia nael GBP 0,90 -0.1781936
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.070922
Taani kroon DKK 7,46 -0.0308088
Tai baht THB 37,05 -0.131812
Tšehhi kroon CZK 25,74 -0.0737664
Türgi liir TRY 6,06 0.0726516
Ukraina grivna UAH 31,52 -0.0707032
Ungari forint HUF 323,07 -0.0495004
USA dollar USD 1,13 -0.0707526
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 -0.0721674
Valgevene rubla BYN 2,39 -0.0710881
Vene rubla RUB 75,43 -0.0707408

Valdkonna töökuulutused