Ilimar Paul: ettevalmistused järgmiseks kriisiks

Majandusbaromeetrid on oma trendijooned allapoole suunanud ning uue aasta alguses on vaatamata vastupidistele lootustele oodata järgmise kriisilaine saabumist. Selle kestvus ja ulatus sõltuvad paljude asjaolude omavahelistest seostest.

Kriisi jätkumise põhjuseid on analüüsitud palju ning sügavuti. Siinkohal pöörame tähelepanu mitte niivõrd põhjustele, kui meetmetele, mida järgida, et sisenemine saabuvasse kriisilainesse võimalikult sujuv oleks. Teisalt aitab see ka kahjusid minimeerimida.

Laevade ja tormise mere analoogia aitab mõista ettevõtete käitumist kriisiolukorras. Sest nii nagu laevad, on oma olemuselt projekteeritud ja ehitatud tormikindlateks, on tegelikult ka iga ettevõte kohaste ettevalmistuste ning õige juhtimise korral kriisikindel.

Laevale on tormis kõige ohtlikumad kaks asja – peamasina seiskumine ja lahtised esemed. Tootmis- ja kaubandusettevõtete, mille põhitegevus seondub füüsiliste (mitte digitaalsete) kaupadega, kõige haavatavamaks kohaks on  tarneahelad. Ettevõtte peamasinana saame käsitleda tema põhiprotsessi, olgu selleks siis tootmine või kaubandus.

Esmatähtis on jätkata põhiprotsesse

Esmatähtis on põhiprotsessi lakkamatu ja stabiilne jätkumine kriisisituatsioonis. Selle eelduseks on kindel varude täiendamine, piisavad puhvervarud prognoosimatute tarneraskuste üleelamiseks ning alternatiivsete tarnekanalite olemasolu juhuks, kui põhitarnijate tarnekindlus langeb allapoole kriitilist taset.

Tormi trotsivate laevade teiseks suurimaks ohuks on korralikult kinnitamata esemed. Ettevõtte tarneahelate seisukohast vaadelduna on analoogiliseks hukuni viia võivaks riskifaktoriks kapital, mis on liigsetesse varadesse külmutatud. (Liigsed varad on need, mis ei oma põhiprotsessi järjepidevuse tagamise seisukohast kriitilist tähtsust.) Võib öelda, et kõik bilansis varana kajastatav, ilma milleta suudab ettevõte oma põhitegevust edukalt jätkata, pole mitte vara, vaid raiskamine. Siia alla liigituvad näiteks ülearused varud, kinnisvara, tootmisvahendid, masinad ja seadmed.

Kui kriisidevahelisel perioodil ei pruugi nõudluse kasvava iseloomu ja odava raha tõttu tarneahelate juhtimisel tehtavad vead ja valed praktikad hästi märgatavad olla, siis kriisiolukordades kerkivad need nõudluse langedes pinnale. Tarnijate makseagade lühenemisel või ettemaksule üleminekul võib tekkida käibevahendite defitsiit, kuna hädavajalik raha on kinni mittelikviidsete varude ja selliste põhivahendite all, mida ettevõte peaks omamise asemel pigem rentima.

Maksevõime langemise tagajärjena hakkab kummitama vajalike varude otsalõppemise oht, kuna tarnijad eelistavad klientidest ilmselgelt parimaid maksjaid. Tulemuseks on põhiprotsessi sagenevad katkemised, klienditeeninduse taseme ja klientide rahulolu langus, mis viib klientide kaotamiseni koos neilt laekuvate tuludega. 

Ahela tugevuse määrab nõrgim lüli

Tarneahela tugevuse määrab selle nõrgim lüli. Lisaks oma ettevõtte kriisiks ettevalmistamisele, on möödapääsmatu ka tarnijate ning klientidega seonduvate  riskide hindamine ja tegevuskavade väljatöötamine riskide realiseerumiseks. On enam kui tõenäoline, et mitte kõik meie tänased koostööpartnerid ei ela kriisi üle.

Et mõne praeguse ahela osapoole põhjaminek ei tõmbaks endaga kaasa kogu tarneahelat, tuleb omada igal ajahetkel valmisolekut koheseks ümberlülitumiseks alternatiivsetele lahendustele.

Kokkuvõtvalt seisneb tarneahelate kriisiks ettevalmistamine kiires vabanemises kõigest ülearusest, võimalikult paljude püsikulude asendamises muutuvkuludega, vabade rahaliste vahendite reservi kasvatamises ja tarneahela paindlikkuse suurendamises. See peaks aitama ettevõttel valmis olla ka väga suurteks ümberkorraldusteks. Määramatuse tingimustes kujunevad võitjateks kerged ja kiireima kohanemisvõimega tarneahelad. 

Osale arutelus

  • Illimar Paul

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.0828448
Brasiilia reaal BRL 4,43 -0.0699711
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0051151
Filipiinide peeso PHP 60,95 -0.1376237
Hiina jüaan CNY 7,85 -0.1412609
Hongkongi dollar HKD 8,95 -0.0658872
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0350182
Iisraeli seekel ILS 4,21 0.0166263
India ruupia INR 79,71 -0.205326
Indoneesia ruupia IDR 16617,78 -0.1591539
Islandi kroon ISK 123,82 -0.0080756
Jaapani jeen JPY 126,54 0.1900238
Kanada dollar CAD 1,49 -0.3204272
LAV rand ZAR 16,12 -1.8850703
Lõuna-Korea vonn KRW 1285,49 -0.8071299
Malaysia ringgit MYR 4,67 0.0278617
Mehhiko peeso MXN 21,62 -0.8740553
Norra kroon NOK 9,53 -0.1142665
Poola slott PLN 4,30 -0.0604736
Rootsi kroon SEK 10,38 -0.1596138
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0472529
Singapuri dollar SGD 1,57 -0.2039386
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.223889
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.1676964
Taani kroon DKK 7,45 0.005368
Tai baht THB 37,93 -0.3098905
Tšehhi kroon CZK 25,69 -0.2833961
Türgi liir TRY 7,50 -4.1023937
Ukraina grivna UAH 31,29 0.2951838
Ungari forint HUF 323,16 0.0650255
USA dollar USD 1,14 -0.0701262
Uus-Meremaa dollar NZD 1,73 -0.2538217
Valgevene rubla BYN 2,34 -0.4388207
Vene rubla RUB 76,19 -1.4420484

Valdkonna töökuulutused