Ilimar Paul: ettevalmistused järgmiseks kriisiks

Majandusbaromeetrid on oma trendijooned allapoole suunanud ning uue aasta alguses on vaatamata vastupidistele lootustele oodata järgmise kriisilaine saabumist. Selle kestvus ja ulatus sõltuvad paljude asjaolude omavahelistest seostest.

Kriisi jätkumise põhjuseid on analüüsitud palju ning sügavuti. Siinkohal pöörame tähelepanu mitte niivõrd põhjustele, kui meetmetele, mida järgida, et sisenemine saabuvasse kriisilainesse võimalikult sujuv oleks. Teisalt aitab see ka kahjusid minimeerimida.

Laevade ja tormise mere analoogia aitab mõista ettevõtete käitumist kriisiolukorras. Sest nii nagu laevad, on oma olemuselt projekteeritud ja ehitatud tormikindlateks, on tegelikult ka iga ettevõte kohaste ettevalmistuste ning õige juhtimise korral kriisikindel.

Laevale on tormis kõige ohtlikumad kaks asja – peamasina seiskumine ja lahtised esemed. Tootmis- ja kaubandusettevõtete, mille põhitegevus seondub füüsiliste (mitte digitaalsete) kaupadega, kõige haavatavamaks kohaks on  tarneahelad. Ettevõtte peamasinana saame käsitleda tema põhiprotsessi, olgu selleks siis tootmine või kaubandus.

Esmatähtis on jätkata põhiprotsesse

Esmatähtis on põhiprotsessi lakkamatu ja stabiilne jätkumine kriisisituatsioonis. Selle eelduseks on kindel varude täiendamine, piisavad puhvervarud prognoosimatute tarneraskuste üleelamiseks ning alternatiivsete tarnekanalite olemasolu juhuks, kui põhitarnijate tarnekindlus langeb allapoole kriitilist taset.

Tormi trotsivate laevade teiseks suurimaks ohuks on korralikult kinnitamata esemed. Ettevõtte tarneahelate seisukohast vaadelduna on analoogiliseks hukuni viia võivaks riskifaktoriks kapital, mis on liigsetesse varadesse külmutatud. (Liigsed varad on need, mis ei oma põhiprotsessi järjepidevuse tagamise seisukohast kriitilist tähtsust.) Võib öelda, et kõik bilansis varana kajastatav, ilma milleta suudab ettevõte oma põhitegevust edukalt jätkata, pole mitte vara, vaid raiskamine. Siia alla liigituvad näiteks ülearused varud, kinnisvara, tootmisvahendid, masinad ja seadmed.

Kui kriisidevahelisel perioodil ei pruugi nõudluse kasvava iseloomu ja odava raha tõttu tarneahelate juhtimisel tehtavad vead ja valed praktikad hästi märgatavad olla, siis kriisiolukordades kerkivad need nõudluse langedes pinnale. Tarnijate makseagade lühenemisel või ettemaksule üleminekul võib tekkida käibevahendite defitsiit, kuna hädavajalik raha on kinni mittelikviidsete varude ja selliste põhivahendite all, mida ettevõte peaks omamise asemel pigem rentima.

Maksevõime langemise tagajärjena hakkab kummitama vajalike varude otsalõppemise oht, kuna tarnijad eelistavad klientidest ilmselgelt parimaid maksjaid. Tulemuseks on põhiprotsessi sagenevad katkemised, klienditeeninduse taseme ja klientide rahulolu langus, mis viib klientide kaotamiseni koos neilt laekuvate tuludega. 

Ahela tugevuse määrab nõrgim lüli

Tarneahela tugevuse määrab selle nõrgim lüli. Lisaks oma ettevõtte kriisiks ettevalmistamisele, on möödapääsmatu ka tarnijate ning klientidega seonduvate  riskide hindamine ja tegevuskavade väljatöötamine riskide realiseerumiseks. On enam kui tõenäoline, et mitte kõik meie tänased koostööpartnerid ei ela kriisi üle.

Et mõne praeguse ahela osapoole põhjaminek ei tõmbaks endaga kaasa kogu tarneahelat, tuleb omada igal ajahetkel valmisolekut koheseks ümberlülitumiseks alternatiivsetele lahendustele.

Kokkuvõtvalt seisneb tarneahelate kriisiks ettevalmistamine kiires vabanemises kõigest ülearusest, võimalikult paljude püsikulude asendamises muutuvkuludega, vabade rahaliste vahendite reservi kasvatamises ja tarneahela paindlikkuse suurendamises. See peaks aitama ettevõttel valmis olla ka väga suurteks ümberkorraldusteks. Määramatuse tingimustes kujunevad võitjateks kerged ja kiireima kohanemisvõimega tarneahelad. 

Osale arutelus

  • Illimar Paul

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,62 0.210084
Brasiilia reaal BRL 4,26 0.7836731
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0102291
Filipiinide peeso PHP 61,81 0.2189035
Hiina jüaan CNY 7,96 0.0515037
Hongkongi dollar HKD 9,00 0.1535688
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0767253
Iisraeli seekel ILS 4,21 0.4266679
India ruupia INR 84,43 0.1363917
Indoneesia ruupia IDR 17433,90 0.1900484
Islandi kroon ISK 135,92 0.5251091
Jaapani jeen JPY 128,78 -0.4021655
Kanada dollar CAD 1,50 0.1198801
LAV rand ZAR 16,49 0.5082948
Lõuna-Korea vonn KRW 1306,91 0.6941983
Malaysia ringgit MYR 4,78 0.2160461
Mehhiko peeso MXN 22,28 0.1415896
Norra kroon NOK 9,53 0.6827381
Poola slott PLN 4,29 0.0489442
Rootsi kroon SEK 10,37 0.4778891
Rumeenia leu RON 4,66 -0.0064346
Singapuri dollar SGD 1,58 0.0379339
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.0904773
Šveitsi frank CHF 1,14 0.0262812
Taani kroon DKK 7,46 0.0013407
Tai baht THB 37,73 0.3708709
Tšehhi kroon CZK 25,77 -0.1897827
Türgi liir TRY 6,60 1.6094007
Ukraina grivna UAH 32,31 0.3746726
Ungari forint HUF 322,31 -0.049617
USA dollar USD 1,15 0.1657651
Uus-Meremaa dollar NZD 1,75 0.2003549
Valgevene rubla BYN 2,41 0.3245672
Vene rubla RUB 75,40 0.9085386

Valdkonna töökuulutused