Eesti võtab Läänemerel liirdirolli

Eesti transpordi- ja transiidisektoris on toimumas suured ja väga olulised muutused - juba mõne aasta pärast võib Eesti olla piirkonna juhtiv transiidimaa, kirjutas Logistika kuukirjas Balti Sadamate Organisatsiooni juhatuse esimees Julian Skelnik. 

Konkurentide rahustamiseks võiks vaadata maakaarti ja ajalugu - Eesti võtab endale kuuluva positsiooni tagasi.

Tallinna ja Soome laevaliin on Euroopas ühe suurima reisijatemahuga, Tallinna Sadam on reisijate arvult Läänemere kolmas ning teinud absoluutseid reisijate arvu rekordeid viimased kolm aastat järjest. Lisaks reisijate veole võib Eesti muutuda domineerivaks ka kaupade veos - seda juhul, kui Muuga sadam muutub piirkonna sõlmjaamaks koostöös kogu Eesti logistikutega.

Majanduse madalseisu ajal suunas riik miljardeid teedeehitusse ning ehitas valmis Koidula piiripunkti. Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas tegi hiljuti teatavaks Euroopa Liidu võimaliku hiigeltoetuse Rail Balticu I ja II projektile, Tallinna lennujaama ühendamisele raudteega ning Tallinna sadama kaasamisele Euroopa ühtesse transpordivõrgustiku toetusplaani. See annab Eestile veelgi võimalusi juurde, arvestades, et tekib uus efektiivne transpordikoridor ka põhja-lõuna suunal.

Mõningase tähelepanuta on jäänud tõsiasi, et kui Eesti lennunduses alles plaanitakse liikumist sõlmjaama suunas, siis merenduses on esimesed sammud juba tehtud ning positiivsed ja julgustavad kogemused olemas. Nafta ja naftasaaduste käitlemisel on Tallinna Sadam kindlasti üks piirkonna hub'e, konteinerite osas veel mitte. Ehk siis osa kaupade puhul annab Muuga sadam küll juba hub'i mõõdu välja, kuid maailmamaastaabis on selle saavutamine alles ees.

Kui lennunduses tähendab sõlmjaam laialdasemaid reisivõimalusi - see tähendab näiteks Soome linnadest inimesi edasilendudeks Tallinna tuues tekib Euroopa suunas liine juurde ning avarduvad Eesti inimese reisivõimalused -, siis merenduses märgistab hub eelkõige kaupade vedu.

Muuga sadama hub'iks kujunemise teel omab võtmetähtsust otsus rajada uus konteineriterminal. Otsuse ajastus oli perfektne, see võimaldas kasutada Euroopa Liidu raha ja tuua sadamasse tervendav konkurents, mille puudumine oli omamoodi piduriks sellel teel. Teine sama kaaluga otsus oli uut toimimisloogikat pakkuva operaatori valimine, kes plaanib siiani peamiselt importkaupade juurde tuua esmakordselt ka Vene konteinerkaupade ekspordi läände. Konteinerid täidetakse mõlemas suunas, mis omakorda võimaldab pakkuda madalamat hinda, muuta Muuga sadama suurtele vedajatele senisest atraktiivsemaks ja tuua siia ookeanilaevad.

Tallinna Sadam on teinud nii mõnedki radikaalsed otsused, mis on aja möödudes osutunud ainuõigeteks üha tiheneva konkurentsi tingimustes Läänemere piirkonnas. Julged ja mahukad investeeringud sadama infrastruktuuri arengusse maailma üldise majanduslanguse ajal on Tallinna toonud praegu olukorra, kus tal on tekkinud selge konkurentsieelis paljude oma konkurentsadamate ees Läänemere piirkonnas, eriti Soome lahe piirkonnas Liivi lahel. Olgugi, et sadamaäri ei ole kiire rikastumise äri ja muutused selles äris ei juhtu üleöö, on ettenägelikkus, paindlikkus ja võimaluste loomise kiirus uute arengute jaoks ka siin üliolulised.

"Tähelepanu - esimene ookeanilaev saabub." Ennustan, et selline pealkiri ilmub Eesti uudismeedias üsna pea. Kui siiani on konteinereid vedavad hiiglaslikud ookeanilaevad seilanud maksimaalselt Belgia, Hollandi, Saksamaa, Taani ja Rootsini, siis pakun, et üsna varsti on juba ka Eesti rannikult vaadates esmakordselt ookeanilaeva näha. Gdanski sadama kogemuse põhjal julgen väita, et esimesed "suured" on Maerski näol Läänemere potentsiaali juba avastanud. Eesti asukoht tohutu tarbijaskonnaga Loode-Venemaa, aga ka näiteks Kasahstani ja teiste turgude läheduses ei jää suurtele vedajatele kauaks märkamata.

Muuga sadama Läänemere-keskseks jaotuskeskuseks ehk hub'iks muutumine tõstab ka Eesti ettevõtjate ekspordivõimet - suured mahud viivad kaubaveo kulu alla. Arusaadavalt suurendaks see ka võimalusi kujundada Muugal välja korralik tööstuspark, kus võiks toimuda näiteks ida ehitusturule suunatud masinatööstuse komponentide tootmine vms.

Konteinerites veetakse eelkõige tarbekaupu ning mida rohkem konteinerid laevadele mahub, seda väiksem on koormus maanteedele ning negatiivne mõju laiemalt keskkonnale. Suletud konteiner on juba oma olemuselt üks puhtamaid ja turvalisemaid transpordivahendeid.

Tunnistan ausalt - olen aastaid kadedusega vaadanud Eesti reisilaevanduse edu, mis nüüd on kandumas edasi kaupade veole.


 

Osale arutelus

  • Julian Skelnik

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 -0.0063163
Brasiilia reaal BRL 4,27 -0.0351074
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0408956
Filipiinide peeso PHP 59,66 -0.0351865
Hiina jüaan CNY 7,71 -0.0349877
Hongkongi dollar HKD 8,93 -0.0335747
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0901895
Iisraeli seekel ILS 4,20 -0.0356837
India ruupia INR 80,90 -0.0580656
Indoneesia ruupia IDR 16143,91 -0.0351093
Islandi kroon ISK 137,62 0.0145349
Jaapani jeen JPY 124,40 -0.0401768
Kanada dollar CAD 1,51 -0.039672
LAV rand ZAR 15,59 -0.253367
Lõuna-Korea vonn KRW 1277,16 -0.0618178
Malaysia ringgit MYR 4,68 -0.034153
Mehhiko peeso MXN 21,65 -0.0415535
Norra kroon NOK 9,74 -0.0410673
Poola slott PLN 4,29 -0.0326538
Rootsi kroon SEK 10,27 -0.0856431
Rumeenia leu RON 4,69 -0.066053
Singapuri dollar SGD 1,54 -0.0259101
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.0228024
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.0882924
Taani kroon DKK 7,46 -0.0508906
Tai baht THB 36,15 -0.0666246
Tšehhi kroon CZK 25,53 -0.062637
Türgi liir TRY 6,08 -0.047637
Ukraina grivna UAH 31,90 -0.0351005
Ungari forint HUF 319,25 -0.0438336
USA dollar USD 1,14 -0.0526547
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.0059386
Valgevene rubla BYN 2,45 0
Vene rubla RUB 75,53 -0.0381148

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019