Autor: Inge Suder • 10. november 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Postivõrk ulmeajastu künnisel

Kas kõik lugejad suudavad meenutada, millal nad viimati kirja postkasti lasid? Eesti Post toimetas eelmisel aastal inimestele kätte pea 40 miljonit kirja, kuid see on vaid piisk meres. Suurema osa sellest merest moodustavad hoopis e-kirjad.

Tulevikus võib alles olla üksnes digitaalne postkontor. Vaevalt, et keegi suudab täpselt kokku lugeda, mitu e-kirja eelmisel aastal Eestist või Eestisse saadeti. Täpseid arve pole aga vajagi mõistmaks, et tavaline paberil kiri või kaart kaotab elektroonilisele mitte kordades, vaid suurusjärkudes. Algul kolisid internetti kirjad, siis arved ja nüüd on sinna poole teel tarbekaupade ostmine. Järeldus on lihtne: postiteenused on pöördumatult muutunud.

Muudatus on suur mitte ainult kirjasaatjale, vaid ka postiteenuse pakkujale. Uute lahenduste kasutuselevõtmine tähendab protsesside ja töökorralduse tänapäevastamist. See omakorda võib kaasa tuua ümberõppe, vanade harjumuste kaotamise, otsustamise ja tegevuste läbipaistvuse suurendamise.

Üks kaduv arusaam on, et post tegeleb vaid kirjadega. Jah, olid ajad, kui postipoiss uhke postitõllaga pakke kohale tõi, kirjakandja ainult lehti ja kirju koju toimetas. Kuid nii nagu muutub ühiskond, muutuvad ka tööülesanded. Kui praegu saab kirjakandjalt erinevaid postiteenuseid tellida, siis pole välistatud, et tulevikus tegelevad kirjakandjad ka näiteks rahvastiku loendamisega või pakuvad dokumentide täitmise ja vormistamise teenust, sh digiteerimist, või abistavad inimesi muude moodsate teenustega.

Ükskõik kui palju Eesti Post aga ei pingutaks, on üha suuremale hulgale inimestest arvuti sõna otseses mõttes lähemal kui ükskõik milline asutus seda olla saaks. Seega postivedaja jaoks tähendab see vajadust vaadata arvutit ja oma teenuseid ning mõelda, mida e-kanalid veel ei suuda.

Praegu on aga selge, et pakk on füüsiline keha, mida nullide ja ühtede reaks teisendada ja arvutiga saata ei saa. Olemas on küll teenus, kuidas arvuti abil kuller koju või kontorisse tellida ja pakk soovitud kohta lähetada, kuid lõppude lõpuks on ikkagi vaja inimest, kes selle paki kohale viiks. Kuni teadus ei ole ulmefilmidest tuttavat esemete ruumis ümberpaiknemise viisi välja töötanud, saab appi tulla posti- ja logistikaettevõte, kes võimalikult moodsalt viisil saadetised saajani toimetab.

Pikemalt loe Eesti Posti tulevikust ja suundadest Äripäeva vahel ilmunud kuukirjast Logistika. 

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077