Kütuseturg Eestis: proovikivid, kitsaskohad ja lahendused

Sarnaselt ettevõtluse kogupildiga on ka kütuseturg Eestis väga "tihe". Tegijaid on meil ühe elaniku kohta kaugelt rohkem kui arenenud suurtel turgudel.

Eesti kütuseturu üheks suurimaks kitsaskohaks ongi maasse ja tehnoloogiasse tehtavate investeeringute paratamatu küündimine arenenud riikide tasemele ja samas turu ostujõu ning mahu nappimine. Mahud aga kannavad kütuseturul kriitilist rolli.

Mahuäri. Nagu mainitud, on kütus mahuäri, kus suurte investeeringute tasuvusaega mõõdetakse mitu korda enam tavapärastest jaekaubandusest. Ei ole üllatus, et alles on müügipunktid eelmisest sajandist, mille amortisatsiooni tase ja olukord jätab soovida, aga turul osaletakse siiski.

Samas on konkurents igati tervitatav ja vaiksemates maapiirkondades suudavad sellised, teinekord küll moraalselt vanad tanklad, tublit tööd teha ja tarbijaskonda edukalt teenindada.

Ajas muutuv äri. Üsna tõsiseks proovikiviks tanklaketi jaoks on ka linnade, asulate ning seeläbi teede ja taristute pidev muutumine ning areng.

Ka praeguses situatsioonis, kus kinnisvaraarendus ei ole oma suurimal tõusulainel, peab oskama analüüsida ja ette näha, millised arengusuunad krundi või olemasoleva tankla ümbrust mõjutama hakkavad.

On mitmeid juhuseid, kus tankla, mis ehitati "põllule" on praeguseks tuhandete ruutmeetrite kaubanduspinna või lokkava elamurajooni keskmes ja kus tegelikult ei osatudki sellist turgu ette näha.

Samas on vastupidine näide ka ajaloolisest ristmikust, mis tänaseks kahetasandilise silla all oma aktuaalsuse minetanud. Tanklaketi juhile tuleb igati kasuks teatav huvi ja hasart kinnisvara, aga ka ühiskonna üldiste arengusuundade suhtes, kuna tuleb pidevalt reageerida toimuvale.

Sellised proovikivid on aga osa normaalselt turukeskkonnast ja turule tulles on nendega arvestatud, turul olles ollakse valmis lahendusi leidma ja arenema.

Pettused. Paraku aga kehtib siiski reegel, et mida suurem käive, seda tõenäolisemad on ka kõikvõimalikud petuskeemid, sest eks maksud ja sularaha on alati kelme ahvatlenud. Erinevad JOKK-skeemid on viimastel aastatel palju ebavõrdset konkurentsi pakkunud. Aga ka siin võib õnneks tõdeda, et praegu on paljudel kitsas käes, turul toimuvad trendid näitavad taas liikumist ausa konkurentsisituatsiooni suunas. Kõik võimalikuks saavad maksupettused on tingitud paljuski sellest, et ettevõtlus kui selline on Eestis noor ja riik ei leia alati operatiivset rohtu sulide mürgi vastu. Lisaks on kohati tunda rumalat vastasseisu ettevõtja ja ametniku vahel, millest tuleks üle olla, sest kahe poole sümbioos on paratamatu ja vajalik.

Lahendused on ettevõtjates endis. Samas on meie ettevõtjad juba karastunud, sest alustati 15-20 aastat tagasi situatsioonis, mis oli praegusest mitu korda ebastabiilsem ja hägusem. Praeguseks on läbitud tee seaduseloomest ja selle muudatustest omas valdkonnas kuni üldise arengu ja lõimumiseni ELi ja muu maailmaga. Praegune ettevõtjate põlvkond on kahtlemata tugev, sest kui toona lapsdirektoritena alustades sai tehtud uljaid otsuseid ja ületatud kogenematusest tulenevaid raskusi, siis tänane keskkond ja kogemus võimaldab kõike - nii elukogenud otsuseid kui ka kogunenud kapitalilt tehtavaid riske.

Igal äril on omad head ja vead ja salgamata võib öelda, et kütust ostetakse alati, ja kasvutendents on jätkuv. Autosid tuleb juurde, teed muutuvad paremaks, maailm on kõigile valla.

Tasakaalupunkt. Samas on kõik piisavas tasakaalus, kuna vastukaaluks ärikeskkonnale kaitseb ühiskond ja süsteem ennast ka ise. Tänavatele tuleb üha rohkem ökonoomseid sõidukeid, sealhulgas näiteks hübriidajamiga autosid ja lausa elektriautosid. See kõik on äärmiselt tervitatav, parandades meie elukeskkonda ja suurendades turvalisust. Ja ka ettevõtja seisukohast on sellised muutused positiivsed. Jäävad ju tanklad siiski alles, pakkugu nad siis elektrienergiat, gaasi või vedelikke, tuleb vaid olla innovatiivne ja julge arenema.

Osale arutelus

  • Ain Kuusik

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 0.0895541
Brasiilia reaal BRL 4,29 1.4766085
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0102291
Filipiinide peeso PHP 59,79 0.1641679
Hiina jüaan CNY 7,84 0.457159
Hongkongi dollar HKD 8,83 0.5155108
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0592824
Iisraeli seekel ILS 4,16 0.4588153
India ruupia INR 81,90 0.2239326
Indoneesia ruupia IDR 16700,04 0.5276788
Islandi kroon ISK 140,15 1.3083707
Jaapani jeen JPY 128,38 0.5561213
Kanada dollar CAD 1,49 0.5654281
LAV rand ZAR 16,34 0.6107547
Lõuna-Korea vonn KRW 1276,84 -0.0039158
Malaysia ringgit MYR 4,73 0.707075
Mehhiko peeso MXN 23,11 1.1673067
Norra kroon NOK 9,59 0.3558682
Poola slott PLN 4,29 -0.2904883
Rootsi kroon SEK 10,22 -0.3596351
Rumeenia leu RON 4,66 0.0644884
Singapuri dollar SGD 1,56 0.1867714
Suurbritannia nael GBP 0,87 -0.3437214
Šveitsi frank CHF 1,14 0.1940377
Taani kroon DKK 7,46 0.0241322
Tai baht THB 37,18 -0.0448978
Tšehhi kroon CZK 25,95 0.1543567
Türgi liir TRY 6,19 1.0726706
Ukraina grivna UAH 31,41 0.3812805
Ungari forint HUF 322,78 0.2951869
USA dollar USD 1,13 0.5616475
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 -0.1675443
Valgevene rubla BYN 2,41 0.4132921
Vene rubla RUB 76,79 0.8994436

Valdkonna töökuulutused