"Pirukakärud' näitavad majanduse suunda

Mõne uskumuse kohaselt on liikluses kõige närvilisemad liiklejad, ohtlike olukordade tekitajad kaubikute, eriti valgete kaubikute juhid. Nii mõnegi kurtja kurvastuseks pean ütlema, et enim on tänavu Eestis eri tüüpi sõidukite müügi võrdluses suurenenud just kaubikute müük.

Kuid vaadakem asjale hoopiski positiivselt - nn pirukakärude müük on majanduse tervise hea indikaator. Valgeid kaubikuid lisandub teedele juurde siis, kui on, mida vedada.

Liialdatud väide? Jah, kahtlemata on kaubikute arvu ja majanduse käekäigu sidumine mõneti liialdatud ja on rida tegureid, mis võivad mõjutada seda võrdlust, kuid automüüjate jaoks on fakt, et kriisiaastatel vähenes enim tarbesõidukite müük ja majanduse taastumisel on see suundumus vastupidine. Esindades Amservi (müüb ca kolmandiku Eesti turule jõudvatest kaubikutest), saan viimast ainult kinnitada. Kui mullu, mil majandus pöördus jälle kasvule, suurenes taas automüük Eestis kokku ca 10%, oli tarbesõidukite osas vastav näitaja ligi 30%. Vaadates otsa tänavustele müüginäitajatele, näeme taas, et tarbesõidukid on kiiresti kasvav segment, seekord ületab kasv selgelt juba 30% piiri.

Edasisi prognoose tehes saan praeguse igapäevakogemuse põhjal majandusanalüütikutele täienduseks pakkuda, et automüügis on kiirem kasv esimesel poolaastal asendumas mõõdukama kasvuga teisel poolaastal. Jah, turg on taastumas ja inimeste kindlus kasvamas. Kõik see ei toimu väga kiiresti, sest tagasiminek oli suur, kuid trend on rõõmustav.

Seitse aastat tagasi. Kas mäletate, millal toimus Eestis referendum Euroopa Liiduga ühinemiseks? Res Publica sai parlamendierakonnaks? Algas Iraagi sõda? Enamikul meenub midagi ilmselt häguselt, kuid täpse dateerimisega on raskusi. Päris ammu vist, vahepealne sündmusterohke elu ja meid ümbritseva maailma kiire areng on pea täitnud teiste faktide ja mõtetega. See kõik toimus 2003. aastal. Ehk siis tegelikult küllaltki hiljuti, kui arvestada meie keskmist eluiga. Ometigi võiks igaüks siiski mõelda, kus ta seitse aastat tagasi töötas, kus elas ja millise autoga sõitis, ning võrrelda, milline pilt avaneb praegu.

Ometi on Eesti autoturu 2011. aasta areng müüginäitajate põhjal sama, mis 2003. aastal. Ei leia naljalt majandussektorit, kus oleks ärakukkumine olnud nii suur. Enamasti nihkuti kriisi ajal ettevõttele või mõne tegevusvaldkonnale oluliste näitajate poolest - läbimüük, palgatase vms - tagasi võib-olla kolm-neli aastat.

Hoolimata olude paranemisest ja turu elavnemisest suhtuvad pangad aga autoostjatesse veel ettevaatlikult, liisingu pakkumine on endiselt tagasihoidlik. Kuid see hoiak on muutumas. Vaevalt keegi kaubikut või väikeautosid - samuti kasvav segment - edvistamise pärast ostab, tegemist on praktiliste valikutega.

Tegelikult viitab ka siinne maasturite müügistatistika, et neidki sõidukeid ostavad enamasti ikkagi need, kellel on sellist autot igapäevaselt vaja - masu ei avaldanud maasturite müügile suurt mõju.

Positiivne uudis. Üks hiljutine KPMG rahvusvaheline uuring ütles, et klient tahab saada autode kohta rohkem võrdlevat infot. Suurema valiku- ja otsustusvabaduse võimaluse pakkumine on vesi suuremate autokaubamajade veskile, sest neil on korraga võimalik pakkuda erinevaid kaubamärke ja eri tüüpi autosid koos detailse võrdlusega. Mainitud uuringu kohaselt domineerivad järgmisel viiel aastal autoturul just suured jaemüüjad. Prognoositakse, et edasimüüjate kasumimarginaalid jäävad madalaks, mille üheks põhjuseks on kindlasti ka suuremate edasimüüjate huvi saavutada tulemus mahu, mitte hinna kaudu. Mis on ilmselgelt positiivne uudis tarbijale.

Mida toob aga tulevik? Seitsme aasta taguses turuolukorras tegutsemisele eelistaks ma muidugi ajast ees liikuda. Õnneks on tulevik üha rohkem endast märku andmas ka meie õuel ning huvi hübriid- ja elektriautode vastu kasvab pidevalt. Oma osa on siin mängida riiklikul elektriautode kampaanial, kuid teisalt ei saa me kuidagi kõrvale jääda nii tehnoloogia arengust kui ka mõtteviiside muutustest. Mis kaubikutesse puutub, siis on piisavalt näiteid mujalt riikidest, kus elektri jõul vuravad ringi ka tarbesõidukid. Küll nad jõuavad kunagi ka Eestisse. Ma olen kindel, et säärased valge kaubikud liiklust ei sega ja teiste sõitjate vahel ei sõelu, kuid riigi arengutaset ja majanduse seisu iseloomustaks nad küll.

Osale arutelus

  • Mart Mägi

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.0378621
Brasiilia reaal BRL 4,26 0.0610243
Bulgaaria leev BGN 1,95 0.0614376
Filipiinide peeso PHP 59,80 0.0619154
Hiina jüaan CNY 7,70 0.0610485
Hongkongi dollar HKD 8,92 0.0606013
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.0619771
Iisraeli seekel ILS 4,19 0.062054
India ruupia INR 80,94 0.0618123
Indoneesia ruupia IDR 16108,46 0.0616205
Islandi kroon ISK 137,72 0.16
Jaapani jeen JPY 124,78 0.064154
Kanada dollar CAD 1,51 0.0265587
LAV rand ZAR 15,73 0.0610633
Lõuna-Korea vonn KRW 1278,99 0.0618057
Malaysia ringgit MYR 4,67 0.0599649
Mehhiko peeso MXN 21,69 0.0618255
Norra kroon NOK 9,72 0.0617379
Poola slott PLN 4,29 0.0629723
Rootsi kroon SEK 10,26 0.0624171
Rumeenia leu RON 4,70 0.0616943
Singapuri dollar SGD 1,54 0.0583128
Suurbritannia nael GBP 0,88 0
Šveitsi frank CHF 1,13 0.0618921
Taani kroon DKK 7,47 0.0616382
Tai baht THB 36,08 0.0615644
Tšehhi kroon CZK 25,58 0.0586717
Türgi liir TRY 6,04 -0.1487038
Ukraina grivna UAH 31,76 0.0617533
Ungari forint HUF 317,93 0.0629465
USA dollar USD 1,14 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.0593683
Valgevene rubla BYN 2,44 0.0615536
Vene rubla RUB 75,22 0.0617234

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019