Bussiala ettevõtlus on ühistranspordi päästerõngas

24. augusti „Biznes & Baltija“ venekeelses väljaandes lubab Läti juhtiv bussiettevõte Nordeka kaugliinidele maksmata jäetud dotatsioonide pärast riigi vastu kohtusse minna ja äärmisel juhul bussiliikluse hoopis kinni panna.

Lisaks teeb Läti bussifirmale muret liinidel vohav piraatlus, vähenev reisijate arv ja kärbuv piletimüük, aga ka kuni 10% ulatuses vähenenud liinivõrk. Intervjuust kumab läbi, et Läti bussiliiklust ootab ees pankrot.

Kuidas siis nii? Alles kolm aastat tagasi oli Läti bussiala bussitootjate ja vahendajate eldoraado. Sinna müüdi kõige kaasaegsemad ja uuemad bussid ning Läti ühistransport pidi muutuma Euroopa kaasaegseimaks, kus riik võtab endale kohustuse planeerida liine, määrata teeninduskvaliteeti, kehtestada piletihindu, maksta bussivedajatele tellitud veomahu eest ja lõpuks tagada ettevõtetele 4% rentaablus. Bussivedajate rolliks jäi täita 10-12 aasta jooksul riigi tellimust, mis regionaalsetele bussiettevõtetele sisuliselt kätte mängiti.

Kõik toredasti planeeritud, aga Läti riigi rahakott ei ole võrreldav Norra riigi omaga ja see erinevus ei võimalda kinni maksta ühistranspordi ametnike valearvestusi teenuse planeerimisel, ülejõu käivaid lubadusi poliitikutelt ja muidugi põhjendamatult kõrge hinnaga, sh luksusbussi, veokilomeetrit.

Eelnevat silmas pidades tuletan Eesti poliitikutele meelde, et ühistarnspordi jätkusuutliku ja efektiivse arengu kujundavad eelkõige laialt ja igakülgselt diskuteeritud visioon pikaajalisest arengust, sellel põhinevast tegevuskavast ja tegevuse juhtimisest. Mida pikaajalisem ja stabiilsem on visioon, seda odavamaks ühistransport riigile kokkuvõttes kujuneb.

Kasutajate arvukuse määrab aga peale bussi, rongi või trammi atraktiivsuse ja piletihinna ka see, kui suur on liinivõrgu üleriigiline katvus, väljumiste sagedus ja kui mugavalt on võimalik ühelt liinilt teisele ümber istuda.

Täna on Eestis üleriigilise ühistranspordi nurgakiviks kommertsalustel toimiv, liinilubadega reguleeritud ja ettevõtjate arendatav kaugliinide võrgustik.
Ettevõtjad ehk kuus suuremat ja kümmekond väiksemat tegijat on oma liinivõrke arendanud tervikuna. Selles on tulukaid põhitrassi liine, aga suurema osa moodustavad paljude peatustega maakonna keskusi ühendavad kaugliinid. Selles liinivõrgus Investeerimise risk ja ka kogu äririsk lasub ettevõtjal.

Kuna Eestis on välditud Läti vigu, on meil eeldusi kujuneda suurepärase ühistranspordiga ELi maaks. See eeldab aga mitmeid olulisi muutusi praeguses korralduses.

Esiteks peab bussi– ja rongijuhi amet muutuma hinnatuks, kus palk oleks vähemalt 1300-1500 eurot ja bussijuht ei peaks oma alandavat sissetulekut kompenseerima kütust kanistrisse tilgutades või piletitulu kõrvaldades.

Riigi finantseeritavate hangetega tuleb leida lahendus, kuidas säästa head bussiteenust pakkunud, bussidesse märgatavalt investeerinud, reisijate arvu ja tulu kasvatanud bussiettevõtjat vähempakkumisel põhinevast ning demoraliseerivast turu ümberjagamisest.

Hõreasustusega aladel muutub vältimatuks taksobussi teenuse arendamine, kus liin ehitatakse üles vastavalt jooksvatele tellimustele.

Arvestades Eesti tühjenevaid väikelinnu ja maakonnakeskusi tuleb suuta arendada bussiliiklust vähetulukatele suundadele nii, et säilib ettevõtjate soov seal teenust luua, liine avada ja riske võtta. Juba praegu on vaja analüüsida, kuidas mõjutab uute, riigi soetatavate rongide käikupanek üleriigilist kommertsalustel toimivat bussiliiklust Tallinnast Pärnu, Viljandi, Tartu, Narva suunal. Võtab see ju kommertsbussiliinide võrgust ära kõige tulukamad suunad ja väljumiskellaajad. On oht, et ettevõtjate riskil toimiv üleriigiline liinivõrk väheneb oluliselt või tuleb teenuse säilimiseks seda doteerima hakata.

Riigi roll ühistranspordi planeerimisel ja teenuse terviklikul kujundamisel peab hakkama kasvama. Seda ei tohi teha ametnike armeed suurendades, vaid kõikidel tasemetel otsustajate kompetentsi, professionaalsete oskuste ja võimete kasvades.

Läti juurde tagasi tulles – seal tegelevad reisijateveoga peamiselt riigile ja kohalikele omavalitsustele kuuluvad bussiettevõtted. Eestis opereerivad bussiliine fanaatiliselt oma ala arendavad ettevõtjad, kes oma riskil liine avades ja busse ostes tihedas konkurentsis reisijate pärast võitlevad. Mida suurem on bussiala ettevõtjate aktiivsus ja võimekus, seda vähem peab riik panustama kodanike ühe põhiõiguse – liikumisvabaduse tagamisse.

Osale arutelus

  • Hugo Osula

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.1639241
Brasiilia reaal BRL 4,28 0.3166338
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0153406
Filipiinide peeso PHP 59,99 0.3160482
Hiina jüaan CNY 7,73 0.3167104
Hongkongi dollar HKD 8,95 0.3151178
Horvaatia kuna HRK 7,45 0.316396
Iisraeli seekel ILS 4,21 0.3172029
India ruupia INR 81,20 0.3174917
Indoneesia ruupia IDR 16160,89 0.3167003
Islandi kroon ISK 137,78 0.1162622
Jaapani jeen JPY 125,12 0.2965932
Kanada dollar CAD 1,51 0.4050734
LAV rand ZAR 15,78 0.3165442
Lõuna-Korea vonn KRW 1282,83 0.2931795
Malaysia ringgit MYR 4,69 0.3167334
Mehhiko peeso MXN 21,75 0.2692584
Norra kroon NOK 9,76 0.336233
Poola slott PLN 4,30 0.3169572
Rootsi kroon SEK 10,28 0.2065975
Rumeenia leu RON 4,72 0.2891341
Singapuri dollar SGD 1,55 0.310901
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.1700102
Šveitsi frank CHF 1,14 0.3180774
Taani kroon DKK 7,49 0.3738343
Tai baht THB 36,20 0.3167504
Tšehhi kroon CZK 25,64 0.2189125
Türgi liir TRY 6,08 0.3434383
Ukraina grivna UAH 31,86 0.3164198
Ungari forint HUF 318,93 0.3271572
USA dollar USD 1,14 0.0176041
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.0830614
Valgevene rubla BYN 2,45 0.315742
Vene rubla RUB 75,43 0.2657287

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019

ERROR: Macro content/ContentBooks is missing!
ERROR: Macro footer/ReportInappropriateComment is missing!