Eesti transiiditaristu areng maal ja merel on ajast ees

Täna astub Eesti transiidi- ja logistikaäri oma ajaloos ühe pikima sammu – tööd alustab Koidula raudteepiiripunkt, mis tähendab uut kvaliteeti kaupade piiriülesel liikumisel ning parandab senisest veelgi enam ka Eesti transiidivõimekust.

Vaatleme, kas Eesti tervikuna on valmis lisamahte teenindama ja ülepea – kas kaup ikka tuleb? Esmalt – jätame poliitika kõrvale. Transpordiäris kehtib loogika, et kauba liikumiseks peavad olema loodud tingimused, ennekõike efektiivne taristu. Koidula avamine parandab oluliselt piiripunkti läbilaskevõimet ja loob seega senisest märksa paremad võimalused igat liiki kaupade, sh konteinerite, transpordimahu suurenemiseks.

Raudteevõimsuse suurenemine omakorda vähendab kindlasti kaubavedude koormust maanteedel. Piiripunkti taasavamine tähendab ühe kriitilisema füüsilise kitsaskoha kadumist Eesti idapiiri ületavate kaupade tarneahelas. Milline on aga meie sadamate valmidus loodud võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks? 

Mäletame neid vaidlusi aastate eest, mis seadsid kahtluse alla Muuga sadamasse planeeritava konteinerterminali projekti vajalikkuse. Meil õnnestus efektiivselt ära kasutada aega, kus ehitushinnad olid madalad ning kasutades ka Euroopa Liidu abiraha, sai möödunud suvel Tallinna Sadama Muuga sadamas valmis 55 miljonit eurot maksnud uue konteinerterminali infrastruktuur. Nüüd on olukord ja teemapüstitus täiesti vastupidine – huvi konteinerterminali vastu on osutunud sedavõrd suureks, et see pole vaibunud isegi peale konkurssi.    

Konteiner on tulevikuäri. Muuga sadama areng ja prioriteedid on liikunud ajaskaalal: teravili, mille teenindamiseks Muuga üldse kaheksakümnendatel peamiselt ehitati; sajandi lõpul ja vahetusel hoogne naftaäri ning nüüd tõusev konteinerivaldkond. Seni oleme pigem harjunud, et konteinerites veetakse peamiselt esmatarbekaupu jms kuid viimastel aastatel on konteinerites veetavate kaupade ampluaa oluliselt laienenud kuni puist- ja vedellastini välja. Konteineri kasutus kasvab eelkõige selle mobiilsuse ja turvalisuse pärast ning konteinervedu võimaldab viia kaubavedude keskkonnariski minimaalseks. Konteiner on ühtlaselt mugav käidelda nii raud-kui maanteel, merel ja taevas.

Kui vaadelda Läänemerd, siis on selle regiooni konteineriseerumine võrreldes nn vana Euroopa riikidega hinnanguliselt kolm kuni neli korda madalam. Samas potentsiaali regioonis on rohkem kui küll ja nõudlus lisavõimsuste jaoks Läänemerel on üha tungivam. Tallinna Sadam ei ole oma investeeringuid Muuga sadama arendustesse seega piltlikult öeldes mitte sekunditki liiga vara teinud. Täna oleme me võrreldes paljude meie konkurentidega eelisolukorras, kus meil on juba olemas väljaehitatud kaasaegne sadamataristu ja Koidula valmimisega on paranenud veelgi kogu Eesti poolt maailmale pakutava logistilise ahela võimalused üha suureneva konteinervoo teenindamiseks siinses piirkonnas.

Mõistagi ei teki lisakaup siia iseenesest. Selleks on vaja tugevat partnerit, kes suudab reaalselt tagada vajaliku kaubavoo. Tallinna Sadam kohtus ja rääkis viimase pooleteise aasta jooksul läbi ca kümnekonna võimaliku pakkujaga, misjärel otsustas nõukogu juhatuse ettepanekul peale avalikku konkurssi majanduslikult kõige kasulikuma ja tugevama pakkumise poolt ja konkurentsi loomise kasuks. Väljavalitud operaator peab omakorda arvestama terminali rajamiseks üle 50 miljoni euro suuruse investeeringuga.

Mõistame täielikult selle sammu olulisust Eesti transiidile, mistõttu olid info kogumisel ja pakkumiste analüüsil lisaks kaasatud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Eesti Raudtee ja teised ametiasutused. Otsus ei sündinud kiirustades ega kabinetivaikuses.

Uus operaator toob uue lähenemise. Kui siiani piirdub Muuga sadama kaudu toimuv konteinerivedu suures osas kohaliku ekspordi ja impordiga ning ida ja lõuna suunal peamiselt impordiga, siis uue operaatori portfellis on just vastupidi ida ja lõuna suunalt tulevale ekspordile suunatud transiitkaubad. Seega seni ühes suunas peamiselt tühjalt liikuvate konteinerite hulk peaks uue operaatori tulekuga oluliselt vähenema.

Viimasest aga veelgi tähtsam on tõsiasi, et ekspordivõime korral muutume me oluliselt atraktiivsemaks suurtele logistika- ja laevafirmadele, kes kaubavooge maailmas reaalselt suunavad. Antud teema puhul saame oletusliku tulevikuhuvi asemel rääkida juba olevikulises vormis ning reaalsetest kontaktidest ja koostöösoovidest. Juba täna on esimesed suured, konteinereid vedavad ookeanilaevad siinsetesse vetesse kohale jõudnud. Maersk on juba käivitanud otseliini Hiina ja Poola vahel kuid arvestades just regiooni potentsiaali otsitakse ka teiste maailma suurte tegijate poolt uusi võimalusi siinsel turul kanda kinnitada.

Uue operaatori tulek aitab kaasa just Muuga sadama muutmiseks Läänemere keskseks hub`iks ehk jaotuskeskuseks kus laevaliinidel oleks piisavalt mahtu nii kaupade ekspordil kui impordil regiooni. Suured tegijad tulevad ikka sinna kus on neile piisavalt suured mahud. Muuga sadama uue konteinerala operaatori ärimudel loob sellele igal juhul suurepärased eeldused.

Seis meie seisukohalt on positiivne. Riik on raudtee ja sadamate arenduste kaudu väga õigeaegselt loonud tingimused eelkõige konteinervedude edukaks arenguks, edasine sõltub juba eraettevõtete (operaatorite) panusest ja koostöövõimekusest. Mobiilne ja turvaline konteiner on transiidiärisse sisenenud selleks, et jääda.

Osale arutelus

  • Erik Ringmaa

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 -0.0251651
Brasiilia reaal BRL 4,29 0.6740254
Bulgaaria leev BGN 1,95 -0.0868987
Filipiinide peeso PHP 59,79 0.575254
Hiina jüaan CNY 7,70 0.08965
Hongkongi dollar HKD 8,92 -0.2002618
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0578891
Iisraeli seekel ILS 4,20 -0.1000048
India ruupia INR 80,89 0.0098906
Indoneesia ruupia IDR 16121,23 0.2135903
Islandi kroon ISK 137,57 -0.5925284
Jaapani jeen JPY 123,92 -0.3217503
Kanada dollar CAD 1,51 0.1721398
LAV rand ZAR 15,69 0.6079105
Lõuna-Korea vonn KRW 1277,77 0.1222369
Malaysia ringgit MYR 4,68 -0.1132019
Mehhiko peeso MXN 21,71 0.8761701
Norra kroon NOK 9,75 0.1705853
Poola slott PLN 4,29 0.0653854
Rootsi kroon SEK 10,29 0.332498
Rumeenia leu RON 4,69 0.036269
Singapuri dollar SGD 1,54 -0.1036135
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.3730921
Šveitsi frank CHF 1,13 0.2658867
Taani kroon DKK 7,46 -0.0629411
Tai baht THB 36,10 -0.116215
Tšehhi kroon CZK 25,53 -0.0430748
Türgi liir TRY 6,11 0.4870905
Ukraina grivna UAH 31,85 -0.388409
Ungari forint HUF 319,30 -0.6348416
USA dollar USD 1,14 -0.2105817
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.3925067
Valgevene rubla BYN 2,45 -0.1061051
Vene rubla RUB 75,84 0.4040778

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019