Estonian Airi saatuslik hetk

Lennufirmade ülesanne on rahuldada üha suurenevat ülemaailmset nõudlust veoteenuste järele. Sellega panustavad nad piirkondade ühendamise kaudu majandusarengusse ja kultuuride ühendamise kaudu sotsiaalsesse arengusse.

Lennundus soodustab kaubandust, kultuuridevahelist mõistmist ja mõjutab oluliselt majandust. Kindel marsruutide võrgustik suurendab SKPd keskmiselt 5–8% võrra. Maailmamajanduse üks peamisi aspekte, mida välisettevõtted peavad tootmistehase peakorteri valimisel kaaluma, on oma üleilmsele töötajaskonnale hea lennuühenduse tagamine. Iga 1000 töötajaga lennufirma kohta luuakse majanduses hinnanguliselt üks töökoht ning seda lisaks lennufirmade ja lennujaamade juba olemaolevatele töökohtadele.

Lennundus on siin, et jääda, kuid tulevikus toimuvad kindlasti ka muutused. Lennunduse areng sõltub kolmest peamisest tegurist: ühinemine jätkub, lennukite keskmised mõõtmed suurenevad ja üha rohkem (lisa)teenuseid muutub tasuliseks.

Ühinemine
Lennufirmad otsivad tulevikus üha rohkem võimalusi ühinemiseks. Olenevalt ärimudelist on neil tegutsemiskeskkonna osas erinevad vajadused:
- Traditsioonilised, ehk nn tavalennufirmad, soovivad turumahtude optimeerimise nimel ühineda, sest liiga suur turumaht tekitab hinnasurve, millega paljud lennukompaniid ei pruugi toime tulla. Traditsioonilised lennufirmad püüavad saavutada ka mastaabiefekti ja pääseda ühinemise kaudu uutele turgudele.
- Odavlennufirmade eesmärgid on veidi teistsugused. Nad soovivad pääseda ligi suuremat tulu toovatele klientidele ja kõrvaldada ühinemiste kaudu ka konkurents. Pealegi on odavlennufirmade jaoks oluline domineerida lennujaamades.

Paljud (tegelikult isegi liiga paljud) Euroopa lennufirmad otsivad ostjaid, mis avaldab müügis olevate ettevõtete väärtusele negatiivset mõju. Selline olukord sobib aga nendele, kes soovivad lennuettevõtet osta. Kui Euroopa lennufirmad teiste firmade ostmisega eriti  ei tegele, siis on Lähis-Ida ja Hiina lennufirmad Euroopa Liidu riikides tulusale äriliiklusele juurdepääsu nimel Euroopa lennufirmade ostmisest vägagi huvitatud.
 
Lennukite keskmine suurus
Odavlennufirmade lennud moodustavad praegu 35% Euroopa õhuruumis toimuvatest lennureisidest. See mõjutab oluliselt piletihindade taset, mis on hoolimata kõigi aegade kallimatest kütusehindadest praegu madalamad kui kunagi varem.

Nii püüavad lennufirmad istekoha maksumuse vähendamise eesmärgil muretseda suuremaid lennukeid ja lisada salongi istmeid juurde. Paljud odavlennufirmad käitavad oma lennukeid väga tiheda graafiku alusel ning  lennufirma Lufthansa lisas hiljuti olemasolevatesse lennukitesse istmeid juurde, et kulusid vähendada.

Lisateenused
Lisateenused, nagu pagas või pardatoit, on lennunduses oluline ärivaldkond. 2010. aastal teenisid lennufirmad lisateenustega üle 22 miljardi USA dollari. Traditsioonilised lennufirmad muudavad suurema tulu saamiseks paljud seni piletihinna sisse kuulunud teenused tasuliseks. Samas lisavad odavlennufirmad üha sagedamini piletihinna sisse ka lisateenuseid. See tähendab, et tava- ja odavlennufirmade vahelised erinevused aina vähenevad. Tavalennufirmadel on aga odavlennufirmade ees see eelis, et neil on sobivamad väljumisajad ja parem lennuvõrgustik.

Lennunduse arengust Balti riikides
Balti riikide lennundus sai rängima hoobi 2008. aasta finantskriisi ajal. Leedu riiklik lennufirma läks pankrotti, Estonian Air vähendas märkimisväärselt oma lende, ent AirBaltic võttis riske ning suutis oma võrgustiku ümber korraldada ja majanduslanguse ajal isegi kasvada. Kasutades ära suurte lennufirmade reisijatevoogusid suutsid lõunanaabrid tagada Riia lennujaamas reisijatearvu kasvu. Kuigi Läti kohaliku turu nõudlus jääb siiani alla 2008. aasta tasemele, annavad kasvule hoogu transiitlendajad.

Nii Leedus kui ka Eestis on nõudlus lennureiside järele oluliselt tõusnud. Balti riikide lennujaamad (eriti Tallinna lennujaam) on väga edukalt ligi meelitanud uusi lennufirmasid, mis võib olla nii õnnistus kui ka nuhtlus. Positiivne külg on see, et ligipääs riiki on paranenud, mis võimaldab tugevdada konkurentsivõimet Euroopas. Samas lasub lennujaamadel surve hoida kontrolli all kõiki lennufirmasid, et keegi ei domineeriks liiga palju. Ühe või teise lennufirma domineerimine tooks kaasa selle, et riik ei suudaks juhtida lennutranspordi infrastruktuuri arengut.

Eesti majanduse väljumine kriisist oli üks edukamaid ja edasipürgivamaid. See edu on aidanud kaasa ka reisijatearvu suurenemisele Tallinna lennujaamas. Kasv jätkub, kuna Tallinn on taas muutumas ahvatlevaks sihtkohaks nii äri kui ka turismi eesmärgil reisijatele. Selleks et meelitada ligi reisijaid ka kaugemalt (Lähis-Idast, Põhja-Ameerikast), peab lennujaam oma lennuvõrgustikku veelgi laiendama. Kauglendude teenindamine nõuab suuremaid lennukeid ja tulu teenimiseks peavad lennud täis olema. Lennukite täitmiseks kohalikust nõudlusest üksi ei piisa. Seepärast on oluline, et riigis oleks lennufirma, mis pakuks kauglendude täitmiseks piisavalt palju lende. Hoolimata majanduslikust survest, mis tuleneb kõrgetest kütusehindadest, on praegu see aeg, mil Eesti peab vaatama vapralt tulevikku ja investeerima riikliku lennufirma kaudu Eesti lennunduse infrastruktuuri arendamisse. Estonian Airi ei tohiks näha (ega juhtida) kui firmat, mis vajab pidevalt osanike raha. Samas pole midagi saavutatud ka jupphaaval firmadesse investeerimise teel. Äritegevus nõuab julgust ja investeeringuid tuleb juhtida edukalt. Nagu ütleb üks vanasõnagi: raha tõmbab raha ligi.

Osale arutelus

  • Tero Taskila

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 -0.0126231
Brasiilia reaal BRL 4,24 -0.0518733
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0306905
Filipiinide peeso PHP 59,50 0.2747021
Hiina jüaan CNY 7,72 0.0648231
Hongkongi dollar HKD 8,95 -0.0335214
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.0242486
Iisraeli seekel ILS 4,19 -0.0881498
India ruupia INR 81,02 -0.1282035
Indoneesia ruupia IDR 16092,46 0.1248725
Islandi kroon ISK 138,33 0.0433934
Jaapani jeen JPY 123,73 -0.2096943
Kanada dollar CAD 1,51 -0.0462474
LAV rand ZAR 15,69 0.1225396
Lõuna-Korea vonn KRW 1278,69 -0.1195107
Malaysia ringgit MYR 4,69 0.1196096
Mehhiko peeso MXN 21,65 -0.0733808
Norra kroon NOK 9,74 -0.0297582
Poola slott PLN 4,29 0.0722594
Rootsi kroon SEK 10,23 0.0156387
Rumeenia leu RON 4,68 -0.0021377
Singapuri dollar SGD 1,55 -0.148646
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.0112714
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.0354925
Taani kroon DKK 7,46 0.0107213
Tai baht THB 36,30 -0.2407275
Tšehhi kroon CZK 25,53 0.0078342
Türgi liir TRY 6,21 0.0676383
Ukraina grivna UAH 32,00 -0.0524648
Ungari forint HUF 323,05 0.0805477
USA dollar USD 1,14 -0.0788505
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 0.0059766
Valgevene rubla BYN 2,46 -0.0731975
Vene rubla RUB 76,39 -0.0775644

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019