Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mis ootab autovedajaid?
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu- ja investeeringute osakonna juhataja Toomas Haidak ütles uut Transpordi Arengukava tutvustades, et kõige rohkem kirgi põhjustasid arengukava juures massipiirangud – kas lubada teedele raskemaid kui 44-tonniseid veoseid. „Oleme kokkuleppinud, et eesmärgina on veokite täismassi piirangu leevendamine õige eesmärk,“ rääkis Haidak.
Paraku lisas ta, et lõpptulemusena jäädi siiski seisukoha juurde, et veoki telgede arvu suurendamisest ei piisa täismassi kasvatamiseks ja vajalik on teede kandevõime tõstmine nagu seda on Haidaku väitel teinud ka teised riigid. Olukorra kiiremaks kergendamiseks lihtsustatakse talviti 52-tonniste veokite kasutamist. Maanteeamet on paigaldanud teedesse andurid, mis näitavad teede külmumist ja see info liigub „Targa tee“ programmi, kus sellest tekib teede võrgustik 52-tonniste veokite jaoks. Luba sellel teede võrgustikul raskemate veokitega sõitmisel peab taotlema vaid ühe korra.
„Kasvu ootused on liiga optimistlikud,“ ütles majandusanalüütik Maris Lauri. See kehtib nii järgmise kui ka paari järgmise aasta kohta. Lauri on nõus, et tasapisi lähevad majandusnäitajad paremaks, kuid peab ülepaisutatuks ootuseid, et juba 2015. aastal näeme taas 4%-list majanduskasvu. Tema sõnul rajanevad kasvuootused lootusel, et 2015. aastaks tulevad meie majandusse tagasi Euroopa Liidu toetusrahad. Lauri hinnangul on sellele rajatud kasvuootus liiga optimistlik. Ka on ettevõtted tema sõnul väsinud, et asjad ei liigu. Optimismi puudumine omakorda mõjutab aga investeeringuid. „Kui meil on tuju paha, siis me ei kuluta ega investeeri. Optimismi on juurde vaja,“ leidis Lauri kasvu piduri.
Autovedajaid mõjutavate lähiregioonide suhtes oli Lauri samuti ettevaatlik. Soome puhul loodetakse küll, et riik väljub Nokia ja metsatööstuse põhjustatud probleemidest ning Soome majanduskasv on järgmisel aastal 1%. Lauri ütlusel on see aga nii väike kasvunumber, et tavaliselt mahub see statistilise mõõtmisvea alla, ehk samahästi võib kasvu põhjanaabrite juures ka mitte olla.
Tõsise kasvupotentsiaaliga Venemaa on oma ametlikes prognoosides lubanud vaid 2,5%-list majanduskasvu. Kui juba Venemaa ametlik institutsioon lubab nii väikest majanduskasvu, siis on asi ilmselt tõsine, nentis Lauri.
Lauri soovitas kindlasti arvestada ka tööjõuturu muutustega. Lähema kümne aasta jooksul jääb tööjõuturul vähemaks 70 000 inimest. Töövõtja muutub üha nõudlikumaks, sest tunnetab oma tugevamat positsiooni. Palgakasvuks soovitas Lauri järgmisel aastal arvestada vähemalt 6%.
Eesti Konjuktuuriinstituudi juhi Marje Josingu kinnitusel on maanteetranspordisektoris viimastel kuudel olukord kasvanud ja kindlustunne võrreldes aasta algusega on kasvanud. Viimases kvartalis ütles vaid 7% ettevõtetest, et müük on vähenenud. 40% veofirmadest kinnitas Josingu sõnul, et müük kasvas. Samas, järgmistel kuudel sektoris teenuste hinnatõstmisega väga tegeleda ei julgeta ja peamiseks murelapseks on sektori ettevõtete jaoks edukas müügikorraldus.
Schenkeri maanteetranspordidirektor Kaido Kokk avaldas, et odav tootmine liigub Eestist ära. „Meie enda perspektiiv näeb, et üsna pea võib juhtuda nii ka elektroonikatööstusega, mis on ka meile endale palju veomahte andnud,“ ennustas Kokk. Ta põhjendas seda odava tööjõu eelise kadumisega Eesti tootmises. Seetõttu tasub tootmist viia juba sihtturule lähemale, kuna logistikakulu Euroopa ääremaalt võib kujuneda suuremaks kui siinne võit tööjõukuludelt.
Koka sõnul ei sisenda optimismi meie suuremate väliskaubanduspartnerite Soome ja Rootsi näitajad. Fookus tuleb tema sõnul pöörata mujale Euroopasse – näiteks Saksamaa poole või hea majanduskasvu ja kõrge usaldusindeksiga Suurbritannia poole.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik nentis, et maanteetransport on osaline maksuaugu tekitamises Eesti riigis ja rääkis plaanist tuua sarnaselt Soomele ka Eetsisse tellija vastutuse põhimõte.
„Raske rikkumise kohta teate saamine ei tähenda automaatselt hea maine kaotust, ega tegevusloa äravõtmist,“ rahustas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist Eda Rembel vedajatele rasketest rikkumistest ülevaadet tehes. Siiski on raskete autoveoalaste rikkumiste teadete arv tänavu järsult tõusnud. Enim rikkumisi on seotud lubatud maksimaalse täismassi ületamisega enam kui 20% võrra.
Seotud lood
Autovedajate Aastakonverents toimub traditsiooniliselt aasta lõpus, et läbi arutada lähituleviku trendid majanduses ja veonduse probleemid, mis mõlemad mõjutavad vedajate äritegevust juba järgmisel aastal.
Maksu- ja tolliameti esindajad kohtuvad sellel nädalal Autoettevõtete Liiduga, et arutada sektoris ausa konkurentsi ja maksude laekumise probleeme. Plaan on rakendada Eestis sarnaselt Soomes kasutusele võetud tellija vastutust.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Tänavuses edetabelis üle 180 autovedaja!
Konverentsid
Hetkel kuum
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele